1. Kui Leader tegevusgrupi juhatus kinnitab taotluste pingerea tervikuna ja mitte igat taotlust eraldi, siis kas juhatuse liikme seotuse puhul on taandamine vajalik?

Isegi kui juhatus kinnitab pingerea tervikuna, siis seotuse puhul peaks juhatuse liige taandama ennast ikkagi sellise pingerea otsustamisel. Seda põhjusel, et pingerida kui selline määrab toetuse saajad ja seega võib seotusel olla lõppastmes määrav tähtsus. Vähemal või suuremal määral hääletaks juhatuse liige endaga seotud taotluse poolt ikkagi. Kui nüüd sellisel traandamisel ei jää juhatus enam otsustusvõimeliseks, siis kinnitab taotluste pingerea üldkoosokek. Juhul kui see muudab protsessi keeruliseks ja üldkoosolekuid tuleb aastas mitmel korral kokku kutsuda, siis tuleks planeerida kuidagi selliselt, et ei peaks nii mitu korda üldkoosolekut kokku kutsuma. Ettevalmistavad toimingud tehakse ära ikkagi enne ja ilma üldkoosolekuta ja siis üldkoosolek saab kõik kinnitada.

2.HMS § 10 lõikes 5 sätestab: "Isikut ei taandata kui teda ei ole võimalik asendada." Kuidas seda mõista?

Asendamise võimatust tuleb tõlgendada kitsendavalt. Taandamata jätmist ei saa õigustada see, et näiteks asutuses pole teisi ametnikke, kes võiksid ametijuhendi või oskuste poolest asendada isiklikult huvitatud ametnikku. Asutus peab korraldama oma töö nõnda, et igat ametnikku saaks vajadusel keegi asendada. Ka asutuse või struktuuriüksuse juhti tuleb asendada samas korras, mis kehtib puhkuse, töövõimetuse, äraoleku vms juhul.  Ka asendamise ja taandamise võimatus ei välista otsuse tühistamist, kui tagantjärele ilmneb, et erapoolikus võis mõjutada otsustamist. Seega, isiklikult huvitatud ametnikul, keda asendamatuse tõttu ei ole võimalik taandada, tuleb väga täpselt järgida kõiki menetlus- ja vorminõudeid asjaosaliste kaasamise kohta ja väga põhjalikult oma otsust motiveerida, et hilisema vaidluse korral oleks võimalik tõestada, et vaatamata isiklikule huvile on otsus sisuliselt õige.

3. Juhul kui HMS taandamise nõudest tulenevalt ei saa paremusjärjestuse ettepanekut kinnitada Leader tegevusgrupi juhatus ja paremusjärjestus kinnitatakse tegevusgrupi üldkoosoleku poolt, kas siis üldkoosolek võib paremusjärjestuse kinnitada nö kollektiivse otsusena ehk ilma taandamisteta?

Kohalik tegevusgrupp peaks oma sisemises töökorralduses (st põhikirjas või töökordades) ette nägema, et kui juhatus ei ole ühel või teisel põhjusel otsustusvõimeline (haldusmenetluse seadus, korruptsioonivastane seadus jne), läheb otsuse tegemise pädevus üldkoosolekule. Jälgides esindatusest tulenevaid määruse nõudeid võib üldkoosolek paremujärjestust kinnitada kollektiivse otsusega. Ka kollegiaalorgani liige peab end seotuse puhul taandama, kui kvoorum seda võimaldab, vastasel juhul tuleb selgitada, kas õigusaktid võimaldavad taolises olukorras kaasata asendusliikmeid.

4. Kes võivad e-pria keskkonnas olevaid projektitaotlusi allkirjastada?

Volitusega projektitaotluste esitamine PRIA-le on lubatud. Leader tegevusgrupi tegevtöötajad võivad projektitaotlusi e-prias kinnitada ja PRIA-le esitada, kui neile on tehtud vastav volitus tegevusgrupi juhatuse poolt. Volitus peab olema esitatud PRIA-le koos paremusjärjestuse esitamisega.

5. Kui pingerea kinnitab üldkoosolek, siis kuidas sellisel juhul tegevusgrupp peaks projektitaotluste juurdepääsu võimaldamise osas käituma?

Leader määrus otseselt ei sätesta nõudeid millised dokumendid tuleb esitada üldkoosolekule otsuse vastu võtmiseks. Projektitaotluse menetlemise protsess algab taotleja poolt taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide esitamisest e-PRIAs. Seejärel taotluse hindamine töörühmas, paremusjärjestuse ettepaneku koostamine ja esitamine PRIAle ning lõppotsuse tegemine PRIAs. Sellest skeemist erineb kohaliku tegevusgrupi enda esitatud taotluste menetlemine (ei hinnata töörühmas vaid võetakse vastu üldkoosolekul) ja kogukonnateenuste projektide menetlemine (hindab töörühm ja võetakse vastu üldkoosolekul). Kuna kõikidele üldkoosoleku liikmetele õiguste andmine e-PRIAs taotlusega seotud info nägemiseks ei ole ilmselt põhjendatud, siis KTG võib oma töökorras ette näha, milliste dokumentide alusel üldkoosolek projekti kinnitamise otsuse vastu võtab. Kuna taotlus üldjuhul ei sisalda ärisaladust, siis tehniliselt saab selle alla laadida ja jagada üldkoosoleku liikmetele. Kindlasti sobib avalikustada kavandatava tegevuse kulude eelarve ja taotleja majandusaasta aruanne. Muude dokumentide – äriplaan, ehitusprojekt, rendileping juhul kui maad või hoonet renditakse jms. osas võiks hinnata kuivõrd nad sisaldavad tundlikku infot. 

Eesti Leader Liit                    Pärnu mnt 10, Abja-Paluoja, Viljandimaa              Tel: 555 373 60              info@leaderliit.eu  

Logi sisse