LEADER + ja LEADER-tüüpi meetme järelhindamise üldkokkuvõte

2016 aasta lõpus valmis Maaeluministeeriumi tellimusel läbi viidud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ (MAK) järelhindamise aruanne. Järelhindamine hõlmas tegevusi ja projekte, mis olid MAKi raames elluviidud perioodil 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2015. Loe lähemalt LEADER + ja LEADER-tüüpi meetme järelhindamise üldkokkuvõtet ja hindajate soovitusi.

Järelhindamise eesmärgiks oli anda hinnang MAKi rakendamise kvaliteedi, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Järelhindamise teostas Civitta Eesti AS koostöös Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudiga.

LEADER+ ja LEADER-tüüpi meetme järelhindamisest selgub, et eelmisel programm perioodil tegeldi LEADER-meetmes maapiirkondade paljude vajadustega. See on olnud oluline lisameede põhipoliitikale ja peamistele ametitele ning on soodustanud maapiirkondade majanduslikku mitmekesistamist, elukvaliteedi parandamist ning loodus- ja tehiskeskkonna säilitamist ja arendamist. Nimetatud tegevusvaldkondades on LEADER eristunud muudest valitsusstruktuuridest oma paindlikkuse, kohalike vajaduste arvessevõtmise ja väikesemahulisuse poolest ning tegelenud vajadustega ja kasutanud potentsiaali, mida suuremad ja traditsioonilisemal viisil juhitud organisatsioonid on pidanud „kättesaamatuks”.
 
LEADER strateegiate olemus soodustas uuenduslikkust eelkõige kohaliku tasandi osalejate ümbersuunamise ja uute tegevusvaldkondade lisamise kaudu – endiseid tegevusvaldkondi kombineeriti omavahel uuel viisil ja kohalik pädevus ühendati välise oskusteabe ja tehnoloogiaga. LEADER-meede tõi kokku kohaliku tasandi osalejad, kes ei oleks muidu ühiste eesmärkide nimel kokku tulnud. Kui koostöö teiste riikide kohalike tegevusrühmadega andis innustust, siis koostöö naabertegevusrühmadega andis tugeva tahte ühisprojektide elluviimiseks. Koostöö seisneb peamiselt eri riikide partnertegevusrühmade vahelises teabe ja ideede kogumises selle kohta, kuidas oleks võimalik paremini projekte juhtida.
 
Kohalikud LEADER tegevusrühmad osalesid eelmisel programmperioodil nii riiklikes võrgustikes kui ka LEADERi vaatluskeskuses. Koostöövõrgustike tegevust saab tõhustada eeldusel, et selle kasutegurid on selgelt läbi mõeldud ja suunatud ühiste probleemide lahendamisele. Riiklike võrgustike üksused osalesid aktiivselt nimetatud vajaduste kindlakstegemises, samuti osaleti teistest riikidest pärit partneritega tehtavas koostöös, mille eesmärk oli luua sobivad foorumid huvitatud kohalike tegevusrühmade jaoks.
 
LEADERi meetodi rakendamise raames propageeriti sektoritevahelist ja integreeritud arengut ning aidati tugevdada maapiirkondade kohalikku majandust ja sotsiaalset kapitali. Peamine edu valem oli ettevõtjate koondamine. Kohalikud tegevusrühmad edendasid vahetult väike- ja käsitööettevõtteid ning see aitas nii otseselt kui ka kaudselt luua ja säilitada töökohti.
 
LEADER programmil oli väga hea mõju kohaliku tasandi valitsemisele, mis aitas märkimisväärselt edendada piirkondlikke maaelu arengu vorme ja kohaliku tasandi osalejate osalemist nendes. LEADER strateegia haldus- ja finantskorralduslik aspekt tundub olevat hästi toiminud ja on tugev mudel. See on kantud osaliselt ja edukalt üle uude programmiperioodi. Sellele on peamiselt kaasa aidanud kohalike LEADER tegevusrühmade ja nende töötajate järjepidevus ning korraldusasutuste ja kohalike tegevusrühmade vaheline partnerlus.
 
LEADER seireandmete üleeuroopalist võrdlemist ja lisamist nende hindamise eesmärgil takistavad väga tõsiselt süsteemsed puudused. Väga suur osa kohalikest tegevusrühmadest teatas, et neil puuduvad struktureeritud vaatluse ja kohaliku arengu seire süsteemid. Tõendusmaterjali põhjal võib väita, et hindamissuutlikkuse väljaarendamine ei ole olnud kõige edukam. Kohalikud tegevusrühmad peaksid välja töötama ja kasutama kvaliteetseid ja dünaamilisi kohalikke territoriaalstrateegiaid, mida pideva mõttetöö ja läbivaatamise tulemusel aktiivselt kontrollitakse, ajakohastatakse ja parandatakse. Hindamisvõimekuse, -teadlikkuse, -struktuuride, -ressursside ja -tahte saavutamine eeldab aktiivset juhtimist ja tõelist aruandlust kõigil tasanditel. LEADERi võimekus tugevdada sotsiaalset kapitali on keskse tähtsusega, kuid tuleb astuda samme usaldusväärsete käsitluste ja meetodite vastuvõtmiseks eesmärgiga hinnata edu või ebaedu.
 
Olgugi et praktiliselt mitte ükski kohalik tegevusrühm ei nimetanud oma tegevuses otseselt klastrite moodustamist, oli uuringus osalenud LEADER tegevusrühmadest 75%-l esmaeesmärgina märgitud laiaulatuslike võrgustike loomine, mis pakuvad uusi majandusvõimalusi. LEADERi lähenemise üheks tugevuseks on mitmekesisuse ja mitmekesistamise edendamine ja edukas elluviimine.
 
Järelhindajate soovitused ja tähelepanekud uueks LEADER programmperioodiks:
  • LEADERi meetmevaldkonnad ja kohalikud tegevusrühmad tuleb asetada tulemuslikumalt laiemasse arengukonteksti

  • Haldusmenetlused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ja aruandlus, ei tohi takistada kohalikel tegevusrühmadel arengualase töö tegemist ega jätta väiksema haldussuutlikkusega kohalikke osalejaid programmist välja.

  • LEADER peaks säilitama oma „katselise olemuse” ja strateegilise vaatenurga

  • LEADERi lähenemise põhieesmärgiks peaks ka edaspidi jääma territoriaalkoostöö

  • Anda rohkem võimalusi LEADER tegevusrühmadel vastastikuseks õppimiseks, olgu riigisiseselt või riigiüleselt

  • Edendada ja toetada tõhusate avaliku ja erasektori partnerlusvormide loomist 

  • Enam tuleks edendada kohalike tegevusrühmade autonoomiat

  • Selleks et saavutada demograafiline tasakaal, tuleb arvestada igakülgselt ühelt poolt elu produktiivse ja reproduktiivse aspekti, töövõimaluste loomise ja sissetulekutega ning teiselt poolt maakeskkonna parandamisega.

  • Keskenduma maapiirkondade sektoritevahelisele arengule, sotsiaalse kapitali tugevdamisele ja piirkondliku konkurentsivõime suurendamisele, sobitades samal ajal kohaliku tasandi lahendusi järjest enam ülemaailmsete sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega

  • Lühiajalise tootlikkuse ja turuedu propageerimise asemel tuleks senisest enam suurendada piirkonna kohanemisvõimet ja vastupidavust.
 
 
Lisainfo:
Piret Leskova
Eesti Leader Liit

 

Eesti Leader Liit                    Pärnu mnt 10, Abja-Paluoja, Viljandimaa              Tel: 555 373 60              info@leaderliit.eu  

Logi sisse