Kogukonna meetod

CLLD (Community Led Local Development) ehk Kogukonna juhitud kohalik areng, lihtsamalt „kogukonna meetod“on 26 aastat toiminud LEADER meetodi uuendus, kus lisaks Euroopa Põllumajandus- fondile ja Kalandusfondile rakendatakse kogukonnameetodit ka Euroopa Regionaalarengu- ja Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel.

Erinevate struktuurifondide vahendite osaline koondamine ühte fondi, mis on suunatud maaelu arendamisele, võimaldab seni peamiselt keskselt suunatud vahendite paindlikumat ja eesmärgi- pärasemat kasutamist vastavalt piirkondlikule strateegiale ning toob otsustamise inimestele lähemale.

Perioodil 2014-2020 on CLLD/multifondide lähenemisega liitunud juba 20 liikmesriiki, Eesti veel nende hulka ei kuulu. Euroopa Komisjoni ametlik seisukoht on lõhkuda piirid erinevate fondide vahel ning seeläbi suurendada sünergiat, efektiivsust ja sidusust kohalikul ja regionaalsel tasandil. Konkreetsed soovitused leiate Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusest.

Kuidas ja kellele?

Eestis alustati LEADER-meetme rakendamist 2006. aastal ning sellesse on panustatud u 9% Euroopa Põllumajandus- fondi ning 20% Merendus- ja Kalandusfondi toetustest.

Eestis on 26 LEADER tegevusgruppi, mille piirkondades (vt kaarti) elab hetkel u 499400 inimest.

Tegevusgrupp koondab piirkonna valdade, ettevõtjate ja vabaühenduste esindajaid. Otsustusprotsessid on korraldatud nii, et ühegi huvirühma liikmete hääleõigus ei ületa 49%. Seega on tegevusgruppidest kujunenud laiapõhjalised ja demokraatlikud kogud, mis on omavalitsuse piiridest laiemad ja sõltumatumad.

LEADER tõstab kogukondade initsiatiivi oma probleemidele lahenduste otsimisel, soosib koostööd ja innovatsiooni. Alt-üles lähenemisega projektitaotluste hulgas on mitmeid selliseid, mille jaoks riiklike toetusskeemide välja töötamiseni jõutakse alles aastaid hiljem (digitaliseerimine, kiire internet jms) või mis on nii unikaalsed, et teistesse programmidesse ei sobigi. Riiklike ettevõtlustoetuste reeglid lähtuvad enamasti linnapiirkondade võimalustest ja käivad mikroettevõtjatele üle jõu.

Projektidest on esikohal investeeringutoetused maaettevõtluse arendamiseks, samuti elujõulise kogukonna ja noorte- valdkonna projektid ning kohaliku toidu või turismi edendamisele suunatud võrgustike toetamine.

Viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud nende projektitaotluste hulk, mis ei ole Põllumajandusfondi jaoks prioriteetsed — näiteks sotsiaalvaldkond (hooldekodud, arstikeskused, teenused eakatele ja erivajadustega inimestele), kogukonna turvalisus (vabatahtlikud päästjad), keskkond ja haridus, alternatiivenergeetika. Mitme struktuurifondi vahendite kaasamine ühtsesse Kogukonna juhitud kohaliku arengu fondi aitaks neid tõkkeid vähendada ja rohkem kogukonnale vajalikke projekte ellu viia.

» EK faktileht: kogukonna juhitud kohalik areng