Kuuldust-nähtust ELARD üldkoosolekul ja Euroopa sotsiaal- ja majanduskomitee kuulamisel

• Koostöö linnadega – nähakse kui üht väga olulist uut teemat CLLD elluviimisel. Et tagada integreeritud areng. Mitmetes riikide rakendub linnaleader;

• CLLD-d hästi kiideti – on üldse üks huvipakkuvamaid initsiatiive EU rahade jagamisel – toob kokku erinevad fondid, võimaldab mitmetasandilist sektoritevahelist arengut, otsustamine toimub kohalikul tasandil. Kui EU soovib olla lähedal oma kodanikele, siis CLLD on see vahend, mis seda võimaldab;

• Partnerlusleppega on mitmetes riikides tehtud poliitiline otsus CLLD täielikuks rakendamiseks kogu riigis (nt. Poola, Rootsi, Slovakkia, Tšehhi, Kreeka), osades riikides on erinevate fondide rakendamine jäetud regioonide otsustada (nt Austria, Hispaania, Rumeenia), ülejäänud suurel osal toimub rakendamine läbi põllumajandus-ja kalandusfondi. Siinkohal tekkis mõte, et ka Eestis võiks esialgu piloodina proovida multifondide rakendamist mõnes regioonis. Siis saaks kogemuse ja ehk võtab see hirmud maha;

• Täna näevad liikmesriigid multifondide rakendamises rohkem poliitilist otsust (just ametkondade tasandil) kui tegelikku tööriista kohalikuks arenguks. CLLD kui uus initsiatiiv vajab aega sisseelamiseks, üleöö muutused ei sünni. Tegemist on uue paradigmaga;

• Suure ohuna nähakse avaliku sektori liigset sekkumist ja mõju CLLD elluviimisele;

• Osades riikides on tegevusgruppide arvu vähendatud, on tehtud poolvägisi liitmisi, kohati on väga palju vähendatud. Näiteks Slovakkial on uuel perioodil CLLD rakendamiseks 3 x rohkem raha võrreldes eelmise perioodiga, kuid tegevusgruppide arvu vähendatakse. Osad tegevusgrupid jäävad rahastuseta. Hispaania, Ungari ka vähendatakse tegevusgruppide arvu;

• Rootsi rääkis oma kogemust multifondidega. Vahendid regionaalfondist ja sotsiaalfondist on 14 miljonit kogu riigi peale. Tekib küsimus, et reegleid ja keerukust on väga palju juures, kuid summa on üsna väike. Tõstatas küsimuse, et kus on nn mõistlikkuse piir?;

• On riike, kus rahade suurus on mitu korda suurem kui eelmisel perioodil – Tsehhi, Slovakkia, Rumeenia. Ja muidugi on riike, kus olukord on halvem kui kunagi varem – Iirimaa, kus sisuliselt KOVid hakkavad CLLD-d rakendama ja tegevusgruppidest minnakse mööda;

• ELARDi üks sihtidest on koostöö arendamine väljaspool Euroopa Liitu. See teema vajab meil Eestis ka põhjalikumat arutelu;

• Taaskord rõhutati, kuivõrd oluline on uuel perioodil innovatsioon kohalikul tasandil, strateegiate hea kvaliteet ning rakendamise mõju jälgimine. 

Lisainfo ja ettekanded: Euroopa sotsiaal- ja majanduskomitee kuulamine teemal "Kogukonna juhitud kohalik areng kui ühtekuuluvuspoliitika vahend perioodil 2014-2020"

 ELARD üldkoosolekul toimus ka ELARD presitendi kandidatuuri esitamine. Eestil oli ka suurepärane võimalus esitada omalt poolt kandidaat, kelleks on Kristiina Timmo. ELARD president valitakse järgmisel ELARDi üldkoosolekul.

Infot vahendas:
Piret Leskova
Eesti Leader Liit