Eesti valitsus kiitis heaks ÜPP 2027+ perioodi raamseisukohad

23. jaanuaril kinnitati valitsuse istungil Eesti raamseisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika 2028. aastal algava perioodi läbirääkimisteks. Sellega jõudis vahefinišisse põhjalik arutelu- ja kaasamisprotsess, kus osales partnerina ka Eesti LEADER Liit.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kantsler Madis Pärtel tõdes koostööpartneritele saadetud kaaskirjas, et et seisukohad on kompromiss ministeeriumi huvidest, sektori ettepanekutest ja teiste partnerite (näiteks Kliimaministeerium) arvamustest, ning rõhutas, et uue perioodi väljatöötamisel lähtutakse dokumendis olevatest põhimõtetest.

Toome esile kohalike tegevusrühmade jaoks olulisema:

Raamseisukoht 1.15: ÜPP peab kaasa aitama maaelu jätkusuutlikule ja regionaalselt tasakaalustatud arengule, keskendudes maapiirkondade mitmekesisele suure lisandväärtusega majandustegevusele, milleks muu hulgas on oluline digivaldkonna võimaluste kasutuselevõtt. Selle saavutamisel on kesksel kohal kohalikud piirkonnaspetsiifilised strateegiad. Oluline on jätkata kogukondade arendamise toetamist ÜPP raames, näiteks kogukonna juhitud kohaliku arengu sekkumise kaudu.

Seletuskiri täpsustab, et maaelu arengu eesmärke täidavad järgmised sekkumised:

Elujõuliste maapiirkondade erieesmärgi alt rakendatavad sekkumised on eelkõige eesmärgiga toetada mitmekesise struktuuriga ettevõtlust maapiirkonnas, mis pakub hästi tasustatud töökohti ning on suunatud lisandväärtuse suurendamisele. Samuti jätkame varasematest perioodidest tuntud kogukonna juhitud kohaliku arengu sekkumise ehk LEADER meetme rakendamist. LEADER on strateegiakava kohustuslik osa, kus vähemalt 5% EAFRD koguosalusest tuleb reserveerida programmi LEADER jaoks. Eesti kasutab selleks umbes 10% vahendeid, olles EL riikide seas üks suurimaid kohalikesse kogukondadesse panustajaid. Tegemist on alt-üles lähenemisega, kus kohalikus piirkonnas tegutsevad aktiivsed kogukonnad ise määravad, mis on nende jaoks prioriteetne ning missuguseid valdkondi tuleb toetada. Strateegiate fookus on: 

• ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu;
• kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;
• teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise;
• keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine;
• maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine.

Kohalikke strateegiaid koostatakse mitmel tasandil, sh kohalike omavalitsuste ja maakondade ning ka piirkondade üleselt. Erinevad strateegiad, sh majandusstrateegiad on koostatud piirkonnaspetsiifiliselt ning võtavad arvesse piirkonna tugevusi, nõrkusi, ohte ja võimalusi, sh looduslike ressursse ja eripärasid, olles seeläbi peamiseks teenäitajaks piirkondliku majandustegevuse, ettevõtete kasvu ning digitaalvaldkonna arengul. Seejuures on oluline, et riiklike ja Euroopa Liidu üleste strateegiate koostamisel arvestatakse juba varasemalt välja selgitatud piirkondlikke vajadusi ning lähenemisi. Strateegiline lähenemine lihtsustab ka koostööd Euroopa Liidu erinevate regioonide vahel luues sünergiat ja arenguvõimalusi. Varasemast veelgi tähtsamaks muutub digitaalvaldkonna areng ning sealsete võimaluste kasutamine, seda nii avaliku sektori poolt teenuste pakkumisel, eraettevõtluses, hariduses kui ka täiend- ja põimõppes uute oskuste omandamiseks ja ettevõtluse toetamiseks. Digitaalvaldkonnas esile toodud eesmärgid, sh maapiirkondades lairibaühenduse ja 5G võrkude arendamine, kui ka andmepõhine teenuste osutamine ja kujundamine on eeldused maapiirkondade laiapõhjaliseks arenguks. Ettevõtluskeskkonna edendamiseks on vajalik maapiirkondade nn digitaalne ühendatus (tagada taskukohane kiire internetiühendus kaasates erasektori investeeringud), samuti digitaaltehnoloogia veelgi suurem kasutuselevõtt maapiirkondades (digitaalne innovatsioon ja uued tehnoloogialahendused, nagu tehisintellekt, robootika, ja digitaalse innovatsiooni keskused) ning selleks inimeste oskuste tõstmine, sh küberohtude ennetamise ja nendega tegelemise teemal. Digitaalvaldkonna areng võimaldab laiendada kaugtöö võimalusi maapiirkonnas, andes võimaluse teha tööd sõltumata töö füüsilisest asukohast.

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti Leader Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu