EK esitles ELi uut põllumajanduse ja toidutootmise tegevuskava

19. veebruaril tutvustas Euroopa Komisjon ELi uut põllumajanduse ja toidutootmise visiooni ehk sektori tuleviku kujundamise tegevuskava. Tegevuskavaga pannakse alus edukale, konkurentsivõimelisele, vastupidavale, tulevikku suunatud ja õiglasele põllumajandusele ja toidutööstusele, mis arvestab nii praeguste kui ka tulevaste põllumajandus- ja toidutootjate vajadustega.

Kõigi kavas kirjeldatud meetmete eeltingimus on ELi poliitika edasine lihtsustamine ning innovatsiooni ja digitaliseerimise suurem kasutuselevõtt. 2025. aasta lõpus teeb komisjon ettepaneku põllumajanduse praeguse õigusraamistiku põhjalikuks lihtsustamiseksning esitab ELi põllumajanduse digistrateegia, et toetada üleminekut digivalmis põllumajandusele.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Meie põllumajandustootjad on ELi toidutootmissüsteemis kesksel kohal. Tänu nende igapäevasele raskele tööle on meie laual ohutu ja kvaliteetne toit. ELi põllumajandustootjad peavad aga toime tulema kasvavate probleemidega, mis tulenevad ülemaailmsest konkurentsist ja kliimamuutustest. Seepärast pakume täna välja tervikliku strateegia, mis muudab põllumajanduse atraktiivsemaks, vastupidavamaks ja kestlikumaks.“

Tegevuskavas kirjeldatakse nelja prioriteetset valdkonda.

• Sektori atraktiivsus. Põllumajandussektor peab olema piisavalt stabiilne, et julgustada noori sellel kutsealal tegutsema. Seda võimaldaks õiglane sissetulek ja paremini suunatud avaliku sektori toetus. Samuti tuleb noori aktiivselt toetada, et kasutada maksimaalselt ära innovatsiooni ja uute ärimudelite potentsiaali, sealhulgas CO2 ja looduse arvestusühikuid kui täiendavat sissetulekuallikat. Komisjon on võtnud kohustuse tagada, et põllumajandustootjad ei oleks sunnitud müüma oma tooteid tootmiskuludest madalama hinnaga, ning võtab sel eesmärgil konkreetseid meetmeid. Selleks vaadatakse läbi ka ebaausate kaubandustavade direktiiv. Samuti esitab komisjon 2025. aastal põlvkonnavahetuse strateegia, mis sisaldab soovitusi meetmete kohta, mida on vaja nii ELi kui ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad noortel ja uutel töötajatel kutsealale siseneda.
• Konkurentsivõime ja vastupidavus. EL jätkab toiduga kindlustatuse ja toidualase sõltumatuse tähtsuse rõhutamist. Selleks kasutatakse muu hulgas kaubandusläbirääkimisi ja -lepinguid, mille sõlmimisel peetakse silmas Euroopa põllumajandustootjate huve. Vastatakse ka põllumajandustootjate, kodanike ja kogu ühiskonna nõudmistele paremini ühtlustada imporditud toodete tootmisstandardeid, tagamaks, et ELi kõrged standardid ei tooks kaasa ebasoodsat konkurentsiolukorda, ja järgides samal ajal rahvusvahelisi eeskirju. Seepärast valmistub komisjon 2025. aastal hindama standardite sidususe suurendamisemõju ELis keelatud ohtlike pestitsiidide ja loomade heaolu valdkonnas. Endiselt on vaieldamatu prioriteet ranged toiduohutusstandardid ja nende rakendamise kontroll. Komisjon pöörab rohkem tähelepanu ka kariloomakasvatusele, et hoolitseda sektori pikaajalise tuleviku eest.  
• Tulevikukindlus. Euroopa põllumajandussektoril on oluline roll üleminekul vähese CO2-heitega majandusele. Tegevuskavas tunnistatakse vajadust pidada ühtviisi silmas nii kliimameetmeid kui ka toiduga kindlustatust ja sektori ees seisvaid konkreetseid probleeme.  Põllumajandustootjaid tuleks premeerida loodussõbralike tavade kasutuselevõtu eest. Sellega seoses kaalub komisjon hoolikalt pestitsiidide kasutamise edasist keelustamist, kui alternatiivid ei ole mõistliku aja jooksul kättesaadavad, ning lihtsustab juurdepääsu biopestitsiididele ELi turul. Komisjon töötab välja ka vabatahtliku võrdlussüsteemi ehk põllumajandusettevõtte kestlikkuse kompassi, et aidata põllumajandustootjatel mõõta ja parandada oma tulemuslikkust põllumajandusettevõtte tasandil. Samuti koostatakse veemajanduse kerksuse strateegia, et esile tõsta tungivat vajadust tõhusama veekasutuse järele.
• Õiglased elu- ja töötingimused maapiirkondades. Komisjon esitab ajakohastatud maaelu tegevuskava, et tagada maapiirkondade elujõud, funktsionaalsus ja tihe side ELi kultuuri- ja looduspärandiga.  Samuti algatatakse iga-aastane toidudialoog paljude osalejatega, kelle hulgas on tarbijad, põllumajandustootjad, ettevõtjad ja avaliku sektori asutused, et leida lahendusi näiteks toidu taskukohasuse ja innovatsiooniga seotud küsimustele. Komisjon pöörab ka edaspidi suurt tähelepanu toiduraiskamise vähendamisele ja loomade heaoluga seotud ühiskondlikele probleemidele.

Tulevikku vaadates on ELi edasine ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku osana lihtsam ja sihipärasem ning toetused on enam suunatud põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivselt toiduainete tootmisega. Erilist tähelepanu pööratakse noortele tootjatele ja neile, kes tegelevad põllumajandusega looduslike piirangutega piirkondades. Eelistatakse pigem stiimulite loomist kui tingimuste esitamist.

Taust

Põllumajanduse ja toidutootmise visioon ehk tegevuskava esitati komisjoni praeguse ametiaja esimese 100 päeva jooksul prioriteetse algatusena, mille eesotsas on juhtiv asepresident Fitto ja volinik Hansen president von der Leyeni juhtimisel. Tegevuskava tugineb ELi põllumajanduse tulevikku käsitleva strateegilise dialoogi aruandele ning selle koostamisel on arvesse võetud Euroopa Põllumajandus- ja Toidunõukoja soovitusi. Kava eesmärk on tagada ELi põllumajandus- ja toidusektori pikaajaline konkurentsivõime ja kestlikkus. Eurobaromeetri viimaste uuringute põhjal on ELi kodanikud üldiselt ühel meelel, et stabiilse ja pideva toiduga varustatuse tagamine ELis on väga oluline.

Lisateave

Küsimused ja vastused ELi põllumajanduse ja toidutootmise visiooni kohta

Teatis: ELi põllumajanduse ja toidutootmise visioon

Teabeleht

ELi põllumajanduse ja toidutootmise visiooni veebileht

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti Leader Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu