Jänedal toimus maaeluvõrgustiku koostöökoja 12. istung

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013, 17. detsembrist 2013.a suuniste kohaselt peab Igas liikmesriigis tegutsema riiklik maaeluvõrgustik, mis koondab endas maaelu arenguga seotud organisatsioone ja haldusasutusi. 

16. detsembril 2014.a. Jänedal toimunud maaeluvõrgustiku 12. istungi päevakava ja ettekanded olid väga põnevad. Istungil osales külalisena ka Rootsi maaeluvõrgustiku üksusest Maria Gustafsson, kes tutvustas Rootsi maaeluvõrgustiku tegevusi. Rootsis on maaeluvõrgustikus uus programmperiood juba alanud.

Rootsi maaeluvõrgustiku üksus koosneb mitmetest töögrupist. Erinevalt Eestist kuulub maaeluvõrgustikku ka kalandusvõrgustik Euroopa kalandus- ja merendusfondi tegevustega ning uue tegevusena on startimas EIP-võrgustik (Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustik). Uuel programmperioodil on Rootsi maaeluvõrgustiku üksusel plaanis anda neli korda aastas välja ka inglise keelset infokirja.  Uuel programmperioodil käivituvad kaks temaatilist töögruppi, mis on lülitatud ka Rootsi maaeluvõrgustiku tegevusplaani. Esimene on rohelise ettevõtluse grupp (Green Business Group), mis edendab ka roheliste ettevõtete veebilehte ning teine on kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) koordinatsiooni töögrupp. Lisaks eelnimetatud töögruppidele, toetab maaeluvõrgustik ka maaelu arengu eest vastutavate omavalitsuste ja piirkondade allvõrgustiku tegevust, mis on maaeluvõrgustiku tegevuste oluline sihtgrupp.

2014-2015 aastatel on plaanis jätkata avalike hangete teemaga, sh parimate praktikate jagamisega seoses koolide ja haiglatega, kus pakutakse hea kvaliteediga toitu. 

Rootsi riik on üks nendest riikidest, kellel on uuel programmperioodil plaanis rakendada kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) toetusmeetodit – lisaks põllumajandus-maaelu ning kalanduse fondi vahenditele ka Euroopa sotsiaalfondi ja Euroopa regionaalfondi rahade abil.
Rootsi endist LEADER koordinatsioonikomiteed on laiendatud, et see vastaks CLLD rakendamise vajadustele. Seega on komitee töösse kaasatud LEADER ja kalanduse tegevusgruppide ning Rootsi maaeluministeeriumi esindustele lisaks ka sotsiaalfondi ja regionaalfondi asutuste esindajad. 
Rootsi CLLD komitee töös osalevad ka talunikeühenduste, külaliikumise "Kogu Rootsi peab elama", Rootsi looduskaitse seltsi, Rootsi kohalike omavalitsuste ja regioonide ühenduse ning Maa- ja põllumajanduse ühenduste föderatsiooni esindajad.

Rootsi kohalikud tegevusgrupid peavad oma piirkonna arengustrateegiad esitama 1. detsembriks. Hiljemalt selle aasta 1. detsembriks peavad kohaliku arengu strateegiad olema korraldusasutusele esitatud. Kuna CLLD/LEADERi kogueelarve on eelmise perioodiga võrreldes väiksem ning korraldusasutuse poolsed administratiivtegevuste nõuded tegevusgruppidele kõrgemad, on olnud palju tegemist, et määratleda tegevuspiirkondi ja leida uusi partnereid. Enamik tegevusgruppe soovivad kasutada kõiki olemasolevaid fonde, seega on veel lahtiseid küsimusi. CLLD koordinatsioonikomitee proovib neid lahendada läbi vahetu suhtluse korraldusasutusega ja piirkondlike kohtumiste korraldamisega. 

Suhteliselt suure CLLD koordinatsioonikomitee tegevused toimuvad ka väiksemates töögruppides, mille teemadeks on näiteks dialoog ministeeriumidega, administratiivkord ja IT-süsteem, ühine arusaam oluliste mõistete tähendustest ning piirkondlike ja riiklike kohtumiste korraldamine. 

  
Foto pärineb Maamajanduse Infokeskuse kodulehelt.

Fotol: Maria Gustafsson, Rootsi maaeluvõrgustiku juht, tutvustab Rootsi maaeluvõrgustiku uue perioodi töögruppide tegevusi.

Piret Leskova
Eesti Leader Liit