Kohaliku kogukonna roll projektide rahastamisotsuste langetamisel võib kahaneda

Senini on põllumajandusministeerium andnud LEADER kohalikele tegevusgruppidele juhiseid, et LEADER tegevused peavad vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1305/2013 artiklitele, mille alla kuuluvad tegevused on standardsed ja põhinevad kindlale raamisatud tegevuste loetelule. 



LEADER tegevuste range sidumine ülalmainitud regulatsiooniga toob kaasa olukorra, kus LEADER meetme rakendamisel ei järgita enam alt-üles põhimõtet vaid projektitoetuse taotleja saab taotleda toetust vaid kindlatele nn ülalt-alla etteantud tegevustele. Seega ei saa tegevusgrupid piirkonna arendamisel kasutada vajaduspõhist ja laialdast tegevusulatust ning projektitaotlused, mis kohaliku arengu strateegia järgi oleks põhjendatud, jäävad toetusest ilma.

Selgunud on, et tegelikult ei ole standartsete tegevuste range rakendamine Leader meetmele kohustuslik ning liikmesriike kutsutakse üles pakkuma kohalikele tegevusgruppidele laialdast tegevusulatust ning vältima abikõlblike tegevuste üleslugemist. Selle asemel, et üritada defineerida abikõlbulikke kulusid, mida on tegelikult LEADERI kontekstis raske ette näha võiks määrata ära, mis ei ole abikõlblik tegevus.



LEADER tegevused pidid ka eelmisel programmperioodil mahtuma koodide järgi etteantud tegevuste alla ja mistõttu jäid mitmetes tegevusgruppides mitmed kohaliku arengu strateegia järgi põhjendatud projekt toetuseta.

Uuel programmiperioodil, ülalnimetatud regulatsiooni rangel rakendamisel, on uus regulatsioon aga tunduvalt piiravam ja tegevusi kitsendav ning kõige eelduste kohaselt jääks toetuseta mitmed tegevused ja elluviimata nii mõnegi LEADER tegevusgrupi meede, kuna Euroopa Komisjoni määruses toodud prioriteedid ja sihtvaldkonnad ei võimalda kõike kogukonna poolt väljapakutut tegevuskavasse kirjutada.

Samas aga ei ole Brüsseli poolt LEADER meetmele kohustuslik iga tegevuse puhul viidata mingile prioriteedile või sihtvaldkonnale ja just see tõttu, et kui kogukond loeb tegevust väga vajalikuks võiks see kitsenduste tõttu jääda toetuseta.



Ühe näitena võib tuua Põlva-ja Võrumaal tegutseva Piiriveere Liider juhatuse esimees Kaidi – Mari Liping näidet, kus praeguse seisuga on saanud tagasilöögi külaelanuke koolituste (näiteks käsitööring) rahastamine, sest üksik organisatsioon koolituseks enam toetust taotleda ei saa. Toetust oleks võimalik teha ainult mingi teise organisatsiooniga koostöös eeldusel, et on koostatud 2-4 aastane tegevuskava, mis aga on päris suur piirang võrreldes eelmise perioodiga.

Sarnaseid piirangu näiteid on tegevusgruppides veel ja tekibki küsimus, miks Eesti riik on otsustanud neid rakendada kui Euroopa Komisjon ütleb, et LEADER meetme puhul ei peaks neid nii rangelt rakendama?

Loe antud teemakäsitlust ka Saarte Häälest.

Eesti Leader Liit on pöördunud antud küsimuses ka Põllumajandusministeeriumi poole ning loodab, et antud olukorrale on ministeeriumi poolt tulemas siiski mõistlik lahendus ja LEADER meedet saab rakendada ikka jätkuvalt LEADER põhimõtetega kooskõlas.

Piret Leskova
Eesti Leader Liit
Tegevjuht