Kose-Uuemõisa ja Ravila kogukonnad Arukate külade arenguprogrammis

Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varasemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist tõenäoliselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.

Programmis osaleb 24 piirkonda üle Eesti ning Ida-Harju Koostöökoja tiiva all liuglevad nutikate lahenduste poole Kose-Uuemõisa ning Ravila piirkond. Arenguprogrammi raames on piirkondadel olnud võimalus mentortoe abiga oma kogukondade ressursside üle mõtiskleda ja pidada plaani, kuidas veel seni kasutamata tugevused enda kasuks tööle panna või juba leitud ressursse veelgi võimestada, et kogukonna ja piirkonna elu ikka mõnusama poole kisuks.

Kose-Uuemõista strateegiadokumenti, mis selgemasõnaliselt on teadmine, kuhu suunas ja kuidas liikuda, sai esmajärjekorras kirja mõte, et kõige arukam on toimetada ükskõik milles kogukonda kaasavana ja õppida kogemuste vahetamise najal teistelt usinalt koostöövõrgustikku punudes. Täpsemalt said kirja pingsamat tähelepanu vajavaina ühtehoidva kogukonna idee (noored ja hingelt noored ühistesse tegevustesse); puhas ja keskkonnahoidlik elukeskkond (loodussäästvad ja keskkonnasõbralikud lahendused muuhulgas kaugtöökohtade loomise näol, et automootorid uriseks vähem, aga tööd saaks tehtud rohkem). Ja selleks, et turism ja ettevõtlus piirkonnas hoogsamalt areneks ning toetaks kogukonnas igati mõnusat olemist, on plaanis tööd teha ka tõhusa taristuga looduslähedase elukeskkonna nimel. Kõige suurema luubi alla võetakse lähiperspektiivis arenguprogrammi raames rahastatava tegevusena aleviku interaktiivse külastuskaardi koostamine. Loometöös on võetud kampa kõik vanusegrupid ja nii pikemaaegsed asukad kui alles piirkonnas oma pesa leidnud pered. Eesmärk on tutvustada ajaloolisi ja kaasaegseid piirkonna objekte, lugusid ja legende nii kogukonnale, et  suurendada teadlikkust kodukohast, kui pakkuda midagi ka külalistele, et toetada  piirkonna tuntust ja olla heaks võõrustajaks Kose-Uuemõisale sattuvatele külalistele. Kairi Rebane, kogukonna esindaja: “Et Kose vald sai sel aastal 30-aastaseks oleme valinud 30 huvipakkuvamat ja väärt külastuspaika piirkonnas. Suurim kasutegur on kogukondlik koostöö ja hetkel oleme lugude jutustamise ja kogumise etapis, mis on väga mahukas töö. On suur väärtus, et meil on see võimalus.”

Ravila piirkonnas vedas sihtide seadmist Ravila Külaarendamise Selts. Ühes küla aktiivi, MTÜ-de esindajate ja ettevõtjatega, kogukonna liikmete ja mentoriga sai paika, et jõudmaks aruka küla kontseptsioonile lähemale, on vaja tööd teha info-ja kommunikatsiooni, kogukonna aktiivsema toimetamise, heakorra ja turvalisuse ning ettevõtluse arendamisega. Kogukonna esindajal Piret Aavikul on hea meel selle üle, et oma panuse andsid sel korral ka need kogukonnaliikmed, kes ehk iga kord kaasa rääkimas ei ole: “Ka noored said sõna sekka öelda, üldjuhul me nende häält pigem ei kuule. Praegu võib aga öelda, et nad said indu protsessis osalemisest, mentoriga kohtumisest ja loodame, et nad tõesti näevad, et kokkuleppeid sõlmides, rääkides, ühiselt mõeldes on võimalik asju ära teha.” Piret möönab ka, et ideaalis sooviksid nad muidugi kõik strateegiadokumenti kirja saanu kohe töösse rakendada, kuid hoolimata sellest, et rahalised ressursid ehk kõike hommepäev ei võimalda, ei plaani kogukond püssi põõsasse visata.

Konkreetseid samme selle suunas on juba sätitud. Ilmselt pole kaugel aeg, kui mobiililevi ja kiire internet on ka Ravila-kandi rahvale taskukohase hinnaga tarbitav ja interaktiivsed viidad aitavad leida õiged tänavad. Korda saavad ka tiigid-pargid-spordialad ja kasutuseta hooned, kui kogukond tunneb suuremat huvi oma lähiümbruses toimuva vastu ja veel enam – aitab ka ise kaasa selles, mis toimuda võiks. Ning kaugel seegi, kui kogukonnateenuseid tekib juurde nagu seeni pärast vihma (ehk vähemasti kaks aasta peale). Teadupoolest kallab Eestis küll vihma oluliselt sagedamini, aga kogukonnateenuste puhul on see just paras kasvuintervall – jõuab esimese portsu kenasti purki, ehk isegi testida, enne kui teisega algust teha.

Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Digilahendused ei ole seejuures ilmtingimata must be element, kuigi Ida-Harju Koostöökoja programmis osalevate kogukondade esmased nutikad lahendused on sattunud just sinna korvi. Ka kogukonnateenused, taastuvenergia, ringmajandus on märksõnad, mis arukat küla iseloomustavad, ning nii Eestist kui piir tagant võib leida põnevaid näiteid nii ühtede kui teiste kohta. Kriileväljal Järvamaal puhutakse kohalikule kogukonnaelule uut hingamist sisse näiteks hoopis kultuurivahetuse ideega ning Lähkma-Saunametsa piirkonnas ootab välja töötamist piirkonna tunnustoode, mis iseloomustaks paiga metsade marja- ja taimerikkust ning oleks väärikas mekkida nii omadele kui külakostiks kaasa võtta.

Huvi korral on võimalik heade näidetega mujal Euroopas tutvuda Euroopa arukate külade võrgustiku Smart Rural 21 veebilehel. Sealt leiab näiteks vahva laste jalgrattaraamatukogu idee, mis on sõbralik rahataskule ja toetab kogukonna sidusust. Aga ka ideid alternatiivse energiatootmise kohta toidu- ja aiasaaduste jäätmete ära kasutamise näol või digitaalse taluturu platvormi mõtte, et ükski juurikas ja mugul keldrinurka kurvalt konutama ei jääks vaid põhjusel, et huviline teda üles ei leia. 

Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/

Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.