Ohtu küla Arukate külade arenguprogrammis

Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varasemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist tõenäoliselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.

Programmis on 24 piirkonda üle Eesti ning Lääne-Harju Koostöökogu katuse all on programmiga liitunud Ohtu küla, kes on külaseltsi eestvedamisel oma kogukonna tugevused ja ressursid kõrvuti nõrkuste ja ohtudega puntrast lahti harutanud ning siis jälle kenasti kokku kerinud, et tulemuseks oleks elanike ühtne tulevikuvisioon, mis aitaks kogukonnal mõnusamalt nautida oma kodukanti ja selle pakutavaid hüvesid. Ja visioon on Ohtul väga sümpaatne – säilitada hajaasustusega küla, kus hinnatakse iga elaniku privaatsust ning elanikel on selge teadmine, et elatakse maal, mitte linnas, kuigi potentsiaali linnakeskkonna loomiseks Ohtul asukoha tõttu on.

Idee liituda Arukate külade arenguprogrammiga sündis Lääne Harju valla Kogukonnakomisjoni esimehe Andrus Saliste poolt. Lääne-Harju vald kandideeris Euroopa arukate külade programmi Smart Rural 21, kuid ei osutunud valituks. Eestist valiti pilootkülaks Virtsu alevik. “Kuna arukate külade lähenemine kõnetas ka Lääne-Harju Koostöökogu, siis esitati meile ettepanek, et võiksime liituda Eesti arukate külade arenguprogrammiga. Esmalt oli plaan ambitsioonikam kuid tänu Ohtu tugevale panusele otsustasime ühel hetkel, et targem ja ka arukam oleks minna edasi ühe küla näitel. Siit ka teatepulk üle läks ja Krista Maaro ning Kadri Kurm seda Ohtu suunda vedama asusid,“ sõnab Andrus Saliste.  

Programmis osalemise käigus mentortoe najal valminud arengudokumendis on Ohtu kogukond selgelt sõnastanud ka suunad, millega tööd jätkata, et ka kümne aasta perspektiivis ning sealt edasi saaks Ohtus elada maal ja näib, et eeskujulikult võetakse seda sõnastatud plaani ka väga tõsiselt.

Ohtu külaseltsi esindajat kogukonnakomisjonis Krista Maarot kõnetas Arukate külade projekt kohe:  “Meil on väga pika ajalooga külaselts ja kohalikud on juba hajunud, et midagi kogu aeg toimub. Näiteks tegutseb meil kogukonna initsiatiivil juba kümme aastat advendiajal Ohtu jõulupood, kus kohalikud omavalmistatut pakuvad.“ Pood liigub külakorda ja avab iga aasta oma uksed erinevas talus. Sealt kasvaski projekti raames välja idee tuua kohalike toodete ja teenuste pakkujad ja soovijad kokku ka väljaspool jõuluaega. Kuna statsionaarse poe pidamine on kulukas, siis koliti internetti. Küla sai endale programmi raames kodulehe, kuhu infot koondada, ning mitmed kohalikele vajalikud koolitused. Näiteks toimub novembrikuus toidu ja hoidiste pakkujatele toiduohutuskoolitus. “Mugavustsoonis tavaliselt ägedaid asju ei juhtu,“ ütleb ka Ohtu külaseltsi juht Kadri Kurm. Seetõttu ollakse avatud uutele viisidele, kuidas kohalikku kogukonda veelgi rohkem käima tõmmata, maaelu arendada ja ühtlasi seltsile omatulu teenida.

Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle.  Digilahendused ei ole seejuures ilmtingimata must be element, kuigi Ohtu küla ühe aruka lahendusena on leidnud tee ka selleni mõeldes ühise digiplatvormi peale kohalike ettevõtjate toodete-teenuste turustamiseks. Kogukonnateenused, taastuvenergia, ringmajandus on märksõnad, mis arukat küla samamoodi iseloomustavad ja ka siin peab tõdema, et Ohtu oma ideega olla teenuspartneriks riigivõimu esindavale üksusele, on eeskujulikult ette võtnud. Õnnelik on see omavalitsus, kelle piiresse on potsatanud proaktiivsuse musternäide. Annaks hea universum, et seda võimalust tunnustataks.

Huvi korral on võimalik heade näidetega arukate külade lahendusest mujal Euroopas tutvuda Euroopa arukate külade võrgustiku Smart Rural 21 veebilehel, kust võib leida nii kogukonnateenuste (nt kogukonna sõidujagamisteenus Saksamaal, et lünklik ühistransporditeenus kaugemaid külasid asustusest ära ei lõikaks) kui ettevõtluse valdkonnast (turismiteenus Itaalia külakogukonnas, mis majutusvõimaluse kõrval toob kohaliku ettevõtja tooted-teenused kaubapeale kaasa).  Eestist osales programmis Virtsu alevik.

Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/

Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.