Pöördumine
08.04.2013Kohaliku algatuse võimalused uuel programmperioodil
Eesti Vabariigi peaminister, hr Andrus Ansip
Eesti Vabariigi põllumajandusminister, hr Helir-Valdor Seeder
Eesti Vabariigi rahandusminister, hr Jürgen Ligi
Eesti Vabariigi sotsiaalminister, hr Taavi Rõivas
Riigikogu maaelukomisjoni esimees, hr Kalvi Kõva
Arvestades Eesti säästva arengu põhimõtteid, on tulevikus Eestil kaks suurt väljakutset – olla riigina konkurentsivõimeline ning säilitada ja arendada Eesti keelt ja kultuuri. Eesti riigi suurimad eesmärgid lähiaastatel on heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal ja Eesti kultuuriruumi elujõulisus.
Nii nende kui ka paljude teiste eesmärkide saavutamine seisneb meie kõikide targas tegutsemises. Vaid piisavalt kõrgete teadmiste ja oskustega, terved ja ühiskondlikult aktiivsed, loovad ning algatusvõimelised inimesed suudavad leida majanduskasvu allikaid, luua uusi nutikaid töökohti ja töötada välja ühiskonnale vajalikke innovaatilisi lahendusi, tehes sealjuures tõhust koostööd erinevatel tasanditel ja erinevate valdkondade vahel.
Euroopa Regioonide Komitee on hiljuti avaldanud seisukohta, et kogukonna juhitud kohalik areng on üks tõhusamaid mehhanisme arengueesmärkide saavutamisel ja seda tuleb uuel finantsperioodil tugevalt toetada. Liikmesriike julgustatakse kohalikku algatust rakendama läbi erinevate fondide integreerimise. See võimaldaks kogukondadel kohapealsele teadmisele ja lihtsale otsustusprotsessile tuginedes ellu viia kohaliku arengu seisukohalt kõige vajalikumaid tegevusi.
Erinevate arenguvajaduste saavutamise edukus sõltub inimvara kvaliteedist. Probleemide lahendamise võtmeküsimuseks on inimeste soov kohaliku elu korraldamisel osaleda. Eestis on maaelu arengukava rakendamisel aastatepikkune kogemus kohalikul algatusel ehk Leader põhimõtetel toimiva programmi elluviimisel ning täna võib teha esimesi kokkuvõtteid. Antud programmi roll on seejuures olla ühiskondliku arengu eestvedaja – algatades, innustades ja toetades Eesti erinevates piirkondades lahendusi tegevuspiirkonnas tekkivatele ühiskondlikele väljakutsetele. Tänaseks on ühinenud antud programmiga suurem osa Eestimaast.
Leader lähenemise rakendamisel on saavutatud märkimisväärset edu neljas põhivaldkonnas – kohalik toit, maaturism, säästlik energeetika, külaelu arendamine.
Kohalikud tegevusgrupid on loonud väiketootjate konkurentsivõimet toetavaid piirkondlikke toiduvõrgustikke. Läbi uute turismivõrgustike on maapiirkondade arengupotentsiaali toetanud enamik tegevusgruppe. Uuenduslike projektidena on investeeritud kümnetesse säästvatesse alternatiivenergia lahendustesse. Kõikides tegevuspiirkondades on kogukonnad taastanud või ehitanud uusi külaelu elavdamiseks vajalikke objekte. Leader on programm, tänu millele on õnnestunud käivitada regionaalne koostöö, mis hõlmab enam kui kahte tegevuspiirkonda. Tegevusgrupid osalevad aktiivselt erinevates rahvusvahelistes koostööprojektides, mis on muuhulgas seotud kultuuripärandi hoidmise, noorsootöö, maaturismi ja külaelu elavdamisega. Erinevatel tegevusgruppidel on üle poolesaja rahvusvahelise koostööprojekti.
Arvestades eelpooltoodut ja toetudes Leaderi edulugudele, teeme ettepaneku lisaks Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile rakendada kohalikul algatusel põhinevat otsustusprotsessi ka Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite kasutamisel aastatel 2014-2020. Leader lähenemisele suurema rolli andmist väljaspool maaelupoliitikat toetab ka Euroopa Parlamendi 27.06.2012 raport, mille kohaselt on Leader osutunud maailmas kõige edukamaks maaelu elavdamise programmiks.
Toetame Leaderi käsitlemist programmi või lähenemisena, mille kaudu rakendatakse eelpool nimetatud poliitikate elluviimist vastavalt erinevate piirkondade vajadustele ja potentsiaalile.
Oleme veendunud, et senise MAK meetme 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ (edaspidi meede 3.2) rakendamine läbi Leader meetme on killustatuse ärahoidmine maaelu korraldamisel. Leader lähenemine võimaldab parimal moel analüüsida meetme 3.2 tehtud investeeringute jätkusuutlikkust ning hoiduda tulevikus vähest kasutust leidvate ja majanduslikult koormavate objektide rajamisest.
Leader on parandanud elukvaliteeti maapiirkondades, tugevdanud piirkondlikku identiteeti, soodustanud koostööd ja võrgustike teket. Järgmisel programmperioodil on Leader tegevusgruppide suurimaks väljakutseks luua eeldusi uute ettevõtete ning töökohtade tekkeks. Leader tegevusgrupid ei ole pelgalt toetusi jagavad asutused, vaid on regionaalsed arendusorganisatsioonid, kelle uuenduslikud algatused on efektiivselt toetanud maapiirkondade arengut ja aidanud edukalt luua partnerlust erinevate huvigruppide vahel.
Käesoleva pöördumisega tahame kinnitada, et Leader tegevusgrupid on valmis rakendama uuel avaneval perioodil lisaks Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi Leader rahastusele ka Euroopa Liidu teiste struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi) meetmeid, et viia ellu maaelupoliitikat läbi regionaalpoliitika spektri. Et teiste fondide kasutamine Leader lähenemise ehk kohaliku algatuse kaudu oleks tulemuslik, oleme avatud koostööks kõigi riiklike institutsioonidega ja valmis välja pakkuma omapoolseid lahendusi.
Johtudes eelpooltoodust oleme seisukohal, et Eesti Vabariigi valitsus ja ministeeriumid ning ka Riigikogu maaelukomisjon peaks kaaluma antud ettepanekute arvestamist siseriiklike meetmete väljatöötamisel ja kaasama veelgi tihedamalt meiepoolseid eksperte antud teemade arutamisel.
Lugupidamisega,
Eesti Leader Liidu juhatuse esimees
Tiiu Rüütle
+372 53 029 100
Sirge 2, 10618 Tallinn
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda juhtaja
Roomet Sõrmus
+372 6 009 349
J.Vilmsi 53G, 10147 Tallinn