Purtse küla Arukate külade arenguprogrammis

Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist tõenäoliselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.

Programmis on 24 piirkonda üle Eesti ja üleskutsele programmiga liituda Virumaa Koostöökogu piirkonnas vastas Purtse küla. Mida nutikat oma kogukonna uuele hingamisele tüürimise tarbeks ette võetakse, sai üksipulgi lahti harutatud programmi raames toimunud kogukonnaseminaride ja -kohtumiste käigus. Lisamõtteid koguti küsimustikuga veebis ja paberkandjal. Kõik soovijad said sõna sekka öelda ja küpses plaan – selleks, et Purtses oleks mõnus ja õdus on arukas tööd teha tugeva ja võimeka kogukonna tekke ja säilimise nimel ning kujundada vajadustele vastavat elukeskkonda. Kõlab täitsa kenasti ja lahtikirjutatult leiab selle mõtte tagant ka konkreetseid ettevõtmisi, mis Purtse-kandi rahval plaanis on, et eesmärgini jõuda.

Mentortoe najal sai programmi raames selgeks, et tugev ja sidus kogukond tekib eestvedajate initsiatiivil. Eks ikka nii, et tee ise ja võta ka sõber ja naaber kampa. Heituda ei maksa asjaolust, et väikse kogukonna murekoht on sageli see, et sõber, naaber ja eestvedajate initsiatiivi esindaja võib realiseeruda ühes isikus. Selle murekohaga seisavad silmitsi paljud pisemad kogukonnad. Arukas on sellisel juhul alustada vaikselt. Noh, umbes nii nagu kass Findus Pettsoni-taadi paadipõhjas toimetas, et papile mitte sebimisega traumat tekitada ja kalapüügi käigus ikka mõne maimu õngitsetud saaks… Selle tarbeks ongi Purtse külal plaanis algust teha naabrivalvega, putitada küla veebilehe kallal, korraldada heakorratalguid, kus naabriga kõrvu reha või labidat liigutades ja juttu puhudes ta muuhulgas järgmisesse põnevasse ettevõtmisse kampa kutsuda. Koolituste ja õppereiside käigus on ehk kaugema kandi küladel, kelle tulemusmõõdikud kogukonna kaasamise ridades eeskujulikumad, mõni hea nupuvõtegi soovitada, et naaber järgmisel korral ka seltsi tulla tihkaks, kui pärast esimest külakoosolekut pagemisplaane pidama hakkab…

Purtse pealehakkamine on igatahes kiiduväärt  ning küllap need tulevased kogukonna aktivistid oma peidikutest tee kohtumistele leiavad, kui eesmärk korrastatud ja kauni, eluks vajalike nutikalt korraldatud teenustega silme ees terendamas. Praktilisest ja käegakatsutavast on Purtsel kogukonna esindaja Liina Lipu sõnul programmi raames valminud ja oktoobri lõpuks ette näitamiseks küps küla tutvustav mainekujundusvideo. Hoiame silmad-kõrvad tutvumiseks lahti! Programmi peamise väärtusena toob Liina aga välja midagi, mis paljudest teistestki kogukondadest vastu on kajanud – võimalus juhitud meetodil kogukonnaga kokku saada ja asju arutada ühendab ja annab uut hingamist.

Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist. Kui sissejuhatuses mainitud terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Digilahendused ei ole seejuures ilmtingimata must be element – ka kogukonnateenused, taastuvenergia, ringmajandus on märksõnad, mis arukat küla iseloomustavad. Ja kui kogukonna murekoht on külaelu elavdamine, et oleks endal tore ja teistel ka, aga et samal ajal kaksi või kolmekesi ära ei väsiks, siis seal, kus on, sinna tuleb juurde. Kui arukalt toimetada.

Huvi korral on võimalik heade näidetega mujal Euroopas tutvuda Euroopa arukate külade võrgustiku Smart Rural 21 (www.smartrural21.eu) veebilehel, kuhu on koondatud paras hulk väärt mõtteid üles noppimiseks nii kogukonnateenuste kui ringmajanduse teemal. Kas teadsite, et Belgias tegutseb näiteks „laste jalgrattaraamatukogu“? Ja et puudulikku ühistranspordivõrku võib asendada ka piirkondlik sõidujagamisteenus? Või kuidas teha täiesti tasuta energiat, mis tänasel päeval eriti päevakohane huvi võiks olla, toidu- ja aiatööjäätmetest? Kui mõte kipub sinna, et kusagil mujal on rohi ikka rohelisem, eriti ehk kaugemal Euroopas, siis tegelikult on nutikaid lahendusi, millega oma kogukonna jätkusuutlikkuse poole püüelda, nagu eelpool mainitud, tänasel päeval Eestis suisa 24. Ja võib täiesti rahulikult mõelda, et mõnikord on arukas käima lükata külakino, nagu Põhja-Harjumaal Neeme külas, või asutada üks mõnus kogukonnaköök, nagu Kamaril Jõgevamaal. Ka see võib lähtuvalt küla ressurssidest olla arukas lahendus.

Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/

Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.