SHERPA projekti raames kaardistati sotsiaalse maaelu võimalusi

Sustainable Hub to Engage into Rural Policies with Actors (SHERPA) on 17 partneriga nelja-aastane projekt (2019–2023), mida rahastab programm Horisont 2020. Selle eesmärk on koguda teadmisi, mis aitavad koostada soovitusi ELi maapiirkondadega seotud tulevaste poliitikate jaoks, luues teaduse, ühiskonna ja poliitika liidese, mis on teadmiste ja poliitika sõlmpunkt.

18. mail kogunesid maaeluorganisatsioonide esindajad ja ettevõtjad Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskusse ajurünnakule, et koondada eestlaste vaatenurgad ja ettepanekud maaelu sotsiaalsete aspektide kohta. Arutelu aluseks oli Majda Černič Isteniči koostatud aruteludokument “Social dimension of rural areas”.

Teemad:

1) Kuidas kaasata kogukonna liikmeid piirkonna arendamisse (nii pikaajalisi elanikke, äsja kolinud kui ka migrante nt ukrainlased)?

2) Kuidas soodustada sujuvat põlvkondadevahetust ja noorte maale kolimist/jäämist, et maale ei jääks vaid eakad?

3) Kuidas soodustada maal innovatsiooni ja ettevõtlust?

 Arutelus tulid käsitlusele järgmised küsimused: 

1)    Kas sinu kogukonnas on inimeste vahel tugevad ja tihedad suhted? Millised need on?

2)    Kas sinu kogukonnas pakutakse üksteisele kaupu, teenuseid, abi?

3)    Mis soodustab ja mis takistab inimestevahelisi suhteid sinu kogukonnas?

4)    Kui tugevad on suhted sinu kogukonnas? Kas inimesed usaldavad üksteist? Miks?

5)    Milline mõju oli COVID-19 suhetele sinu kogukonnas?

6)    Kas sinu kogukonnas elavatel inimestel on koht, kus kokku saada ja asju koos teha?

7)    Kas sinu kogukonnas on moodustatud mõni liit või ühendus? Mis on selle eesmärk? Kui palju on seal liikmeid?

8)    Millised grupid sinu kogukonnas on kõige aktiivsemad ja millised kõige passiivsemad? Kas sinu kogukonnas on olemas hea organisaator, kes lükkab asju käima?

9)    Kas sinu kogukonnas pööratakse tähelepanu haavatavatele kogukonnagruppidele (nt eakad, noored, naised, migrandid jne) ja milles see seisneb?

10) Kuidas on sinu kogukonnas elavad inimesed seotud inimeste ja organisatsioonidega teistes lähedalasuvates kogukondades? Mis aitab teiste kogukondadega koostööd teha ja mis seda takistab?

11) Kas sinu kogukonnas on olemas aktiivne kohalik tegevusgrupp? Kuidas hindad selle tegevust? Mil määral võimaldab see sinu kogukonna inimeste muresid ja vajadusi kuuldavaks teha? Kas keegi on kohaliku tegevusgrupi tegevustest kõrvale jäetud?

Lähem info:

Triin Kallas
Eesti Leader Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu