Arukas küla on meeskonnatöö tulemus

Allikas: Maaleht, Anne-Mari Alver

Head kogukonnad ei vaja mitte juhtimist, vaid ühtset arengu kavandamist ning võrgustikutööd kokkulepitu elluviimiseks.

Arukate külade mentor Eha Paas toob programmist rääkides esile, et selles osalemine suunab kohaliku aktiivi läbi mõtlema, mis on juba olemas ja kuidas seda väärtustada.

„See võib olla ajalugu, traditsioon või mõni legend, kaunid loodusvaated või samblik, millest saab maitseaine. Kindlasti on olemas inimesed ning näiteks töötu inimene võib olla suur ressurss, keda kaasata kogukonna ettevõtlusesse,“ räägib ta.

Teine väga oluline teema on see, et kogukonnal ei tohiks olla üht liidrit, kellelt oodatakse palju ning kes varem või hiljem läbi põleb. Palju õigem on võrgustikutöö, kuhu igaüks tuleb oma tugevustega. „Kogukonda ei juhita, kogukond areneb ühtses võrgustikutöös,“ rõhutab Eha Paas.

Ravila saab targad infotahvlid

Ravila asub Harju maakonna Kose vallas. Piirkonda kuuluvad Ravila ja piirnevad külad Palvere, Raveliku, Vardja, Vilama ja Võlle. Ravilas on põneva ajalooga mõisahoone, mida tullakse külastama nii Eestist kui mujaltki.

Ravila Külaarendamise Seltsi juht Piret Aavik hindab oma kodukanti kõrgelt ning rõhutab, et arukate külade programmiga liitumine tõi kaasa palju kohtumisi omakandi rahvaga, ent samuti hindamatu oskusteabe teiste piirkondade inimestega kohtumistel ja ühistel koolitustel. „Hea on tunda, kui palju on Eestis inimesi, kes tahavad maal elada ja maaelu mõnusaks muuta,“ ütleb ta.

Pilootprojekti raames on plaanis lisada Ravilasse QR-koodiga infotahvlid, millelt saab teada piirkonna ajaloo ja tänapäeva kohta.

„Olen kogenud, et palju otsitakse väikeseid meelelahutusi ja harivaid ettevõtmisi, mille eest ei pea täiendavalt maksma. Meie piirkonna ajalugu, mida QR-koodiga saab 24/7 avastada, ja kohapealsed – sageli ka tasuta! – üritused on üks toredaid võimalusi,“ räägib Piret Aavik.

Kilingi-Nõmme piirkonnas valmis tark matkarada

Pärnumaal Saarde vallas asuvasse Kilingi-Nõmme piirkonda kuulub Kilingi-Nõmme linn teda ümbritsevate asulatega, sealhulgas Allikukivi küla ja Tihemetsa alevik.

Piirkonna üheks suureks tugevuseks on läbi aja olnud ühtehoidev ja arukas kogukond. Koos on korraldatud mitmeid üritusi, millest tuntumad on Saarde Seenefestival ja nüüdsest loomingulisele puhkusele läinud muusikafestival Schilling.

„Ühinemine arukate külade projektiga liitis kogukonda veelgi,“ meenutab kohalik aktivist Sirli Pedassaar-Annast. Kui algselt oli plaan luua dokument, mille alusel on edaspidi kergem planeerida, siis lisaks sellele sai pilootprojekti raames targad tähised piirkonda hõlmav matkarada.

„See oli varem olemas ja seal käidi, nüüd aga on see varustatud viitade ja infotahvlitega, nii et kõik raja läbijad on pärast kohaliku elu ja ümbritseva suhtes targemad,“ selgitab Sirli Pedassaar-Annast.

Rada viib mööda Allikukivi koobastest, veinimõisast, Tihemetsast ja Voltveti mõisast, nii et matkaja saab lisaks värskele õhule ja liikumisrõõmule ka kena ülevaate kohalikest vaatamisväärsustest. Praegu on tähistatud matkaraja pikkus viis kilomeetrit, kuid tulevikus saab see olema poole pikem.

Ühistegevus ja uus katus

Lääne-Virumaal asuv Kiltsi – Ebavere – Väike-Maarja piirkond on mitmekülgne kant. Piirkonda iseloomustab ehe ja atraktiivne loodus, mitmekesine kultuurilugu ja head võimalused sportimiseks.

MTÜ Meie Kiltsi esindaja Siret Stoltsen on väga rahul, et piirkond arukate külade programmis osales: „Tänu sellele programmile on oluliselt paremaks muutunud ümbruskonna külade kaasamine – me vaatame oma külast kaugemale ja läbi selle oleme kasvanud piirkonnana,“ räägib ta ning lisab, et just ühised ettevõtmised on need, mis kohaliku rahva kokku toovad.

„Tänu sellele ka tunneme üksteist palju paremini. Ühiselt organiseerisime Ebaverest Pikevereni külade päeva, oli ühine spordipäev, piirkonna hobikunstnike kunstinäitus, retrodisko ja jaanipäev. Pilootprojektina tuleb meie kogukonnamajale renoveeritud katus, mille all ühiseid tegevusi paremini edasi toimetada. See motiveerib kogukonda organiseeruma ja elukvaliteeti parendama. Väga oluliseks peame, et meil endal on tore ja maale ikka uusi elanikke ka juurde tuleb,“ arutleb Siret Stoltsen.

Kose-Uuemõisa seob ajaloo ja uued elanikud

Kose-Uuemõisa on kiire arenguga alevik Kose vallas, pealinnast vaid 40 kilomeetri kaugusel. Paika iseloomustavad nii võimas ajalugu kui ka viimastel aastatel jõuliselt suurenenud elanike arv. Ühistegevus on Kose-Uuemõisas väga hästi arenenud – erinevaid ettevõtmisi jagub igas vanuseklassis inimestele ning sageli lüüakse kaasa Koselt või kaugemaltki.

Külavanem Reinar Tõruke kuulub samuti sisserännanute hulka ning teab hästi, et kui piirkonna ajalugu ei tutvustata, võivad uute tulijate juured kodukohaga nõrgaks jääda.

Õnneks on kohapeal palju aktiivseid inimesi ning ühiste ajurünnakute käigus sündis arukate külade pilootprojekti idee.

„Me teeme virtuaalse kaardi, mis hõlmab 30 kohalikku olulist vaatamisväärsust ja nende tutvustust. Nende läbimine on mõnus liikumine värskes õhus, QR-koodiga avaneb iga uue koha info. Kohalikud lood ja legendid on sisse loetud meie oma inimeste poolt. Marsruut on huvitav ning ka sammulugejat on pärast selle läbimist tore vaadata,“ ütleb Reinar Tõruke.

Töö veel käib, kuid programmi head mõju on külavanema sõnul tunda juba sellestki, et uued ja vanad koseuuemõisalased on hakanud omavahel märksa tihedamalt suhtlema.

Programm tõi Kääpa kogukonna kokku

Imeilusa loodusega Kääpa küla asub Mustvee vallas Jõgevamaal. Kääpa küla on tuntud rahvuseepos „Kalevipoja“ legendide tõttu, sest just siiakanti rajas Kalevipoeg oma künnivaod ja just siit külast voolab läbi Kääpa jõgi.

Kalevipoja Koja esindaja Annika Oras on väga rahul, et Kääpa küla arukate külade programmis osaleb – tekkinud on tuumikgrupp inimestest, kes on valmis kogukonna arengu nimel pingutama ja kaasa mõtlema.

„Meil on arengustrateegia valmis ja me soovime keskenduda kolmele suunale – noorte ettevõtlikkuse suurendamine, perede heaolu ja kogukonna koostöö,“ ütleb ta.

Tegevustega on ka hoogsalt algust tehtud. Noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks startis eelmisel suvel noortekohvik, kus 13–15aastased tegid ja müüsid minipannkooke. Kõik varasemad osalejad soovivad taas suvel kohvikus tegutseda, lisaks on tulnud juurde uusi huvilisi.

Kogukonna koostöö elavdamise eesmärgil korraldati huviringide pidu, kus kõik said anda oma panuse ning tutvustada teistele, mille põnevaga tegeletakse. Lisaks toimus 30+ a peotantsuring, kus osalejatest on juba kujunenud sõpruskond ja oodatakse uusi põnevaid ettevõtmisi.

Perede heaolu suunal on järgmiseks plaaniks emadeklubi loomine, et emad kodust väikeste laste juurest vahepeal välja saaksid. Pilootprojekti raames on külale loodud koduleht, mis külas toimuvat kajastab. Lisaks on toimunud kaks koolitust ringmajanduse teemal.

„Plaane on meil veel – soovime keskenduda sellele, et kogukond oleks võimalikult iseseisev. Nii toidu- kui ka energiaturvalisuse mõttes, aga selle nimel töö veel käib,“ selgitab Annika Oras.

Hargla kool kujuneb kogukonnakooliks

Taheva piirkond asub Kagu-Eestis Läti piiri ääres Valga maakonnas. Piirkonnas on kokku 13 küla: Tõrvase, Kalliküla, Hargla, Tsirgumäe, Sooblase, Taheva, Korkuna, Laanemetsa, Koikküla, Koiva, Lepa, Lutsu ja Ringiste.

„Arukate külade programm tõi kokku Taheva külade vedurid ja kogukonnaliikmed, et kaardistada piirkonna vajadused,“ ütleb kohalik aktivist ning Hargla kooli klassiõpetaja Jandra Mölder.

Tema sõnul jõuti pilootprojektiga otsapidi kohalikku kooli – eesmärgiga toetada Hargla kooli kasvamist ja kujunemist kogukonnakooliks.

„Toimunud on mitmed koostöökohtumised ja koolitused, milles on kaasa löönud nii koolipere kui ka kogukond,“ räägib Mölder ning viitab väärtuskoolitusele „Väärtuslike inimestega väärtuspõhise tuleviku koosloomine“ ning inspiratsioonireisile teistesse koolidesse.

„Pilootprojekt on tõstnud kogukonnas teadlikkust ja vajadust panustada kooli arengusse. Lisaks arukate külade programmile on käivitatud muud projektid, mis aitavad kaasa kogukonna ja kooli vahelisele tõhusamale koostööle ning kooli arengule. Kooli on tekkinud tuumikgrupp, kes aitab käivitatud projekte teha ning hoida üleval koostöövaimu,“ kirjeldab Jandra Mölder piirkonnas toimunud muutusi ja arengut.

Rohkem infot: leaderliit.eu/arukad-kulad