Eesti Leader Liidu liikmed pöörduvad Euroopa Parlamendi poole

27.02.2013

Eesti Leader Liidu liikmed, kes on ELARDi liikmesorganisatsiooni liikmed, ühinevad katusorganisatsiooni pöördumisega Euroopa Parlamendi poole seoses 2014-2020 perioodi rahastuskokkuleppega

ELARD on äärmiselt murelik fakti üle, et maaelu arengu eelarvet vähendati 85 miljardile, mis võrreldes praegusega on 14% vähem. Samuti näeb ELARD olulist negatiivset mõju maapiirkondade arengule ja elanikkonnale selles, et liikmeriikidel on võimalus 15-25% ülekanda I sambasse mis raskendab maapiirkondade arengut eriti nendes riikides, kus seda arendatakse vaid ÜPP arvelt.

ELARD usub, et Euroopa jätkuv otsetoetuste suurendamine maaelu jätkusuutliku arengu arvelt takistab ÜPP vajalikku reformimist. ELARD kutsub üles liikmesriike vältima seda lähenemist ja valima tõelise maaelu arengu läbi vastutustundlikuma ja rohelisema ÜPP.

ELARD pakub omalt poolt välja juhiste ideestiku mis aitaks kaasa liikmesriikidele CLLD (kogukonna juhitud kohalik areng) elluviimiseks.

ELARDi ettepanekud liikmesriikide valitsustele uueks perioodiks:

  • Kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodi (CLLD) elluviijad kohapeal on KTGd;

  • Erinevate fondide koostöö CLLD (Põllumajandus- ja maaeluarengu Fond, Regionaalarengu Fond, Sotsiaalfond ja Kalandusfond) vormi võiks liikmesriik jätta kohalikele tegevusgruppidele otsustada: kas kasutada strateegia elluviimisel ühte või mitut fondi;

  • KTG kujundavad oma eesmärgid ja strateegilised tegevused läbi erinevate fondide, millest raha taotletakse oma vajadustest lähtuvalt.

  • Juhul, kui liikmesriik ei toeta erinevate fondide rakendamist, on vajalik ette näha muud meetmed, kuidas tagatakse kohalik integreeritud areng;

  • Järjest enam nähakse ette integreeritud arendustegevust maa ja linna vahel, koostöö linnadega peaks toimuma integratsiooni põhimõtetel;

  • CLLD roll suureneb sotsiaalsete teemade puhul – tööhõive ja sotsiaalne kaasatus;

  • KTG strateegiate koostamisel peab lähtuma seisukohast, et nende monitooringul oleksid koostatud strateegiate rakendamine mõõdetav;

  • Miinimumnõuded KTGle ei peaks eriti muutuma v.a, et KTG võib taotlejale enne toetussumma heakskiitmist teha toetussumma muutmise ettepaneku;

  • Kuni 25% võiksid olla KTG administreerimiskulud;

  • Mitteabikõlblikest kuludest võiksid olla, laenuintress, maa ostmine ja käibemaks teatud juhtudel abikõlblikud.

Deiw Rahumägi,

Eesti Leader Liidu aseesimees