Kohtumine põllumajandusministriga Õisu mõisas

Päeva juhatas sisse Urmas Tuuleveski ja andis sõnajärje üle ministrile.

Oma ettekannet alustas minister Eesti maaelu arengukava eesmärkide ja põhimõtete tutvustamisega. Tema sõnul ei haara maaelu arengukava kogu maaelu arengut ega kõiki maaelu probleeme, maaelu arengukava ei asenda riigi regionaalpoliitikat ega keskkonnapoliitikat, sellised ootused on ebarealistlikud.

Minister tõdes, et käesolevaks ajaks valminud Eesti maaelu arengukava (MAK) aastateks 2014-2020 eelnõu valmimiseks tehti tööd pea 1, 5 aastat ja valminud uus maaelu arengukava jääb uue valitsuse kinnitada.  

Maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale, milleks on: esiteks, teadmussiire põllumajanduses, metsanduses ja toidusektoris, teiseks, põllumajanduse konkurentsivõime, kolmandaks, toidu tarneahela toimimine, neljandaks, keskkond, ja viiendaks, maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Minister lausus, et uuel perioodil on maaelu arengukava raames kavandanud rakendada 23 erinevat meedet, senise 80 asemel. Uuel perioodil ei jätku ebasoodsate piirkondade toetus, kiviaia taastamise toetus ning külade uuendamise ja arendamise meede.

2007-2013 perioodil rahastas Eesti Leader-meedet 85,8 miljoni euro ulatuses. 2014-2020 perioodil on maaelu arengukava raames Leader-meetmele kavandatud 93,6 mln eurot, s.o ligi 10% programmi mahust (maaelu arengukava maht on 50,4 miljonit eurot). Avaliku sektori toetus kokku on siis 93 600 000 eurot, millest EL vahendeid on 70 200 000 eurot, arvestusega, et Eesti riigi omafinantseering on 25%. Kuna maaelu arengukava ei ole veel kinnitatud, siis võivad praegu arutusel olevad rahastamise proportsioonid ja meetmete valik veel muutuda, sest minimaalne kohustuslik omafinanseeringu nõue on 15% (va. keskkonnameetme osakaal, see peab olema vähemalt 30%). Vaadates naaberriike, siis Läti riik panustab 32% ja Soome 60%. Samas aga on kavas rakendada mitut keskkonnameedet, millede osakaal kokku on 35%, seega rohkem kui Euroopa Liidu nõue.

Samas nentis minister, et kui teatud valdkondasid on siiani mingis mahus rahastatud, siis ei pea see rahastamine sellises mahus jätkuma, see oleks toetussõltuvuse tekitamise libe tee. Pigem peame silmas seda, kuidas kõik meie toetused viiksid tulemuseni, kus tulevikus enam toetust ei vajata. Uuel perioodil on teatud valdkondades (minister tõi näitena välja voodikohtade loomise, sel perioodil loodi 50 000 voodikohta LEADER meeteme toetusega) plaanis liikuda tagastamatu abi tagastamiselt tagastatava abi vormide kasutamisele ehk finantsinstrumendi rakendamisele, tegemist on  maaelu arengukava uue elemendiga.

Finantsinstrumentidena on ministri sõnul ette nähtud 65 miljonit eurot. Finantsinstrumentide kaudu asendatakse teatud valdkondades ja teatud tegevuste puhul senise tagastamatu abi vormi tagastata abiga. Seda selleks, et pikemas perspektiivis peame suurendama valmisolekut toetuste vähenemiseks ning finantsinstrumentide kaudu on võimalik vähendada toetussõltuvust. Samuti moonutavad finantsinstrumendid oluliselt vähem turgu toetuse saajate ning mittesaajate vahel ning võimaldavad toetada oluliselt rohkem toetuse saajaid ja projekte. Lisaks on finantsinstrument nn korduvkasutatav ja selle tulemusena tekib Eesti riigil tagasilaekuvate vahendite arvelt tulevikus nn vaba raha oma põllumajanduspoliitika elluviimiseks. Finantsinstrumendi puhul tagasilaekuv raha on vabalt kasutatav ja sinna ei laiene EL-i kehtestatud nõuded ja kriteeriumid, sõnas minister. Me saame seda ise oma riigis kehtestatud prioriteetide kohaselt ja paindlikult ning operatiivselt põllumajanduspoliitika elluviimiseks kasutada ning see on lisaväärtus, mida esialgselt võib-olla toetuse taotlejad ei tunneta, lisas ta.

Uuel perioodil ei planeerita LEADER meetmes suuri muudatusi. Ka üldeesmärk on võrreldes varasemaga sama -tegevuspiirkondade tasakaalustatud arendamine läbi LEADERi põhielementide rakendamise. Samas oodatakse, et uuel perioodil aitab LEADER suures osas kaasa maapiirkondade ettevõtjate konkurentsivõime tõstmisele ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamisele. Maaelu arengukava 2014-2020 üheks eesmärgiks on, et maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesine, pakkudes alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele. Sarnaselt eelnevale perioodile on toetuste saajana abikõlblikud kõik kolm sektorit, avalik sektor, ettevõtlussektor ja mittetulundussektor. Kuigi kohalik omavalitsus ei ole paljudes riikides abikõlblik taotleja ja on taotlejana aksepteeritav peamiselt vaesemates riikides, siis Eestis jääb ta küll üheks võimalikuks LEADER meetme taotlejaks aga kehtima jäävad ka kitsendused KOV-i abikõlblike tegevuste osas. Samas ei ole ka KOV-i projekti omafinanseering (avalik raha) väga hästi kooskõlas EL vahendite saamise tingimustega. EL vahendite saamiseks on sõlmitud hulk kokkuleppeid ja üks neist kokkulepetest on endiselt nõue, et avalikke vahendeid ei saa kasutada omafinantseeringuks.

Senisest erinevaks kujuneb kohalike tegevusgruppide vahel vahendite jagamine. Vallad, mida iseloomustab rahvastiku kasv, madal tööpuudus ja kõrged sissetulekud, võetakse kohalike tegevusgruppide vahel vahendite jagamisel arvesse vähenduskoefitsiendi alusel ning vallasisesed linnad, mille rahvaarv ületab 4000 elanikku, lähevad kohalike tegevusgruppide vahel vahendite jagamisel arvesse samuti vähenduskoefitsiendi alusel. Sarnaselt aga eelmisele perioodile peab kohaliku tegevuspiirkonna elanike arv olema vahemikus 10 000 – 100 000, samas põhjendatud erisused kohaliku tegevusgrupi elanike arvus on lubatud. Põhjendatud erisuseks on saarelisus, kultuurilis-etniline eripära või kohaliku tegevusgrupi keskmine asustustihedus alla 10 elaniku ruutkilomeetril.

Ministri ettekanne hõlmas laiemalt uue MAK-i tutvustust, kui antud kokkuvõttes kajastatud, kuid LEADER esindajana keskendusin peamiselt oma kokkuvõttes LEADER meetmele.

Eesti Leader Liit
Piret Leskova
juhatuse esimees/
tegevjuht
555 373 60