LEADER õppereisidest läbi andragoogika tudengi silmade

LEADER on Euroopa Liidu toetusprogramm maapiirkondade arendamiseks rohujuure tasandi algatuse kaudu. LEADER toetuse jõudmine maapiirkonda saab toimuda vaid läbi tegevusgruppide, mis on kohalikul algatusel loodud. Eestis tegutseb 26 tegevusgruppi. Kahekümne kuue tegevusgrupi tegevuspiirkonnad  katavad ära peaagu terve Eesti ning LEADER toetus jõuab pea igasse Eesti maapiirkonda. Aastatel 2007-2013 jagas Põllumajandusministeerium LEADER meetmes Eesti 26 tegevusgrupi vahel ära kokku üle 86 miljoni euro, mida kohalik piirkond sai läbi oma strateegia kasutada oma piirkonna arendamiseks. LEADER meetme omapäraks on alt üles tegutsemine ehk kohalikud tegevusgrupid koostavad kogukonda kaasates oma piirkondade arengustrateegiad, mis on tegevusgruppide lõikes erinevad ja vastavad kindla piirkonna vajadustele. LEADER rahade jagamiseks korraldab iga tegevusgrupp taotlusvooru, kuhu on võimalik piirkonna erinevatel organisatsioonidel esitada oma projekte. Projektid peavad rahastuse saamiseks saama heakskiidu esialgu tegevusgrupilt ning hiljem ka PRIA’lt. Oluline osa neist projektidest on õppereiside korraldamine kohalikele elanikele ja organisatsioonidele. 

Õppereiside suur arv pole aga meeltmööda nii mõnelegi kriitikule. Eriti suurt pahameelt õppereiside kohapealt avaldas ajakirjanik Erik Gamzejev 2012.a Vikerraadio päevakommentaaris, kus väitis, et õppereiside korraldamisega on mindud liiale ning nende korraldamist võiks pigem kutsuda võõra raha laiaks löömiseks ja puhkuste korraldamiseks. Veel lisas Ta, et tegemist on maksumaksjate rahaga ning seetõttu peaksid need valikud avalikkusele arusaadavad ja aksepteeritavad olema. Mõistan küll kohati ajakirjaniku pahameelt, kuid leian siiski, et õppereiside vajalikkust ei osata näha suures plaanis. Seletaksin õppereisi lahti kui avastus- ja kogemusõppe, mille protsessis seisneb õppimine vahetu kogemuse saamises ja aktiivses osalemises. Ehk õppereisides osalevatel inimestel on võimalus saada kogemusi, mida analüüsides saavad nad teha vajalikud järeldused ning omandada perspektiivsed teadmised. Õppereiside suureks plussiks on osalejate suur ootus ja soov õppida.

Vabam ning mugavat õpikeskonda loov õppevorm, antud arutelus õppevormiks õppereis, aitab tõsta inimestes osalemisaktiivsust ning hästi meelestatud kogemused loovad kergemini tähendusi. On tõestatud, et õpikeskonnal on õppimise edukuse juures mängida suur roll. Korraldatud õppereisid viivad osalejad igapäevasest töökeskonnast eemale ja see aitab ka tööga seonduva stressi maha jätta. Mugavast õpikeskonnast aga üksi ei piisa, oluline on ka kõige rohkem kriitikutele meelehärmi tekitav osa – meelelahutus. Just meelelahutuse heaks omaduseks on pingete langus nii inimeses endas kui suhetes teistega. Toon Teile näite, kujutage ette ühe organisatsiooni juhte ja alluvaid istumas tavapärases üleni valges nelja seinaga ruumis, laua taga koolitust kuulamas. Koolituse teemaks on organisatsiooni arendamine ning juhtkond soovib koolituse tulemusena saada palju uusi ideid edasiseks arendustegevuseks. Ideid aga ei tule, alluvad tunnevad juhtkonna ees aukartust ja formaalne koolituse vorm ei lase loovusel nii laialt lennata. Kujutage nüüd ette õppereisi mõju sellele samale organistasioonile. Juhatus ja alluvad saavad tutvuda mõne sarnase organisatsiooni toimisega Eestis või välismaal. Nähes kuidas sarnased organisatsioonid erinevalt toimuvad pakub osalejatele palju uusi ideid ja annab ka kinnituse, et need ideed tõesti kannavad vilja. Peale päevast organisatsiooniga tutvumist korraldatakse osalejatele saunaõhtu, mis tegelikult paneb nii alluvaid kui ka juhte tundma samal tasemel ning seega julgetakse üksteisega olla ausad ning ideede arutelu tekib leili loopimise kõrvale ja on vägagi tulutoov.

Õppereise nähakse tihti  kui organisatsioonide lõbureise, kuid leian, et  see tuleneb tihti inimeste kitsast maailmavaatest. Ning just õppereisid aitavad ka inimeste kitsast maailmvaadet laiendada. Nagu ma ka eelnevalt mainisin tuleks osata nende mõju näha suuremas plaanis. Õppereisid osutuvad küll tihti kulukaks aga leian, et kasu, mida nad pakuvad, aitab ajapikku Eesti majandusele tuua sisse suuremat kasu ja innovaatilisemaid ideid, kui esmapilgul paistab. Välisriikide külastamine annab võimalusi areneda suunas kuhu Eesti organisatsioonid ei ole veel jõudnud ning aitab luua ka rahvusvahelist koostööd. Eesti Leader Liidu tegevjuht, Piret Leskova, jagas minuga väga inspireerivat lugu ühest välismaisel õppereisil osalejast, kes sai tänu õppereisle innovaatilise idee, mille tulemusena alustas ta oma ettevõttega Eestis ja seda vaid oma finanseeringuga. Selliseid juhtumeid kahjuks aga kuskil ei kajastata, pigem kiputakse rääkima erinevatest summadest, mida toetustena jagatakse. Leian, et ettevõtted kes tulevad turule vaid oma jõududega on tõenäolisemalt palju jätkusuutlikumad, kui rahalist toetust saanud ettevõtted. Õppereiside head mõju kajastab ka LEADER raamat: „Leaderi edulood Euroopa Liidus, käsiraamat.“ ja õppereiside kasu ja ülevaadet kajastavad ka Leader tegevusgruppide kodulehed ning Maamajandus Infokeskuse õppereiside ja rahvusvaheliste ürituste andmebaas.

Kokkuvõtvalt võin väita, et õppereiside mõju organisatsioonidele on positiivne ning kriitlisuse põhjustajaks võib ka olla edulugude ebapiisav kajastamine, kuid see ei tähenda, et õppereisid oleks põhjendamatud. Õppereis suudab pakkuda arengut ja laiemat silmaringi nii indiviidi kohapealt kui ka organisatsioonidele. See toob Eestisse sisse innovaatilisi ideid ja koostööpartnereid. Leian, et õppereisid on tulutoov valik Eesti maaelu arendamiseks.

Tallinna Ülikooli andragoogika eriala teise kursuse tudeng,

Mirell Põllumäe