Tutvustasime ÜRO seminaril LEADERi ja Eesti riigi koostööpraktikaid

Eesti LEADER Liidu tegevjuht Triin Kallas esines 2. juunil 2026 ÜRO Toidu- ja Põllumajandus-organisatsiooni FAO korraldatud rahvusvahelisel õppevisiidil, kus tutvustas Eesti avatud valitsemise mudelit ning LEADER-võrgustiku praktilist koostööd ministeeriumi, PRIA ja kohalike tegevusrühmadega.

Seminaril osalesid esindajad Albaaniast, Gruusiast, Montenegrost, Ukrainast ning teistest Lääne-Balkani ja Ida-Euroopa riikidest, kes valmistuvad LEADER-lähenemise rakendamiseks oma maapiirkondades.

„Avatud valitsemine ei ole poliitika. See on harjumus, koostöökultuur” kõlas ettekande keskne sõnum. „Eestis ei jõudnud me siia seetõttu, et keegi võttis vastu avatud valitsemise seaduse, mis kuulutas kodanikuühenduse kaasloojaks. Me jõudsime siia seepärast, et aasta-aastalt, koosolek koosoleku järel, otsustasid kaks osapoolt kohtumisi jätkata.”

Kallas kirjeldas Eesti partnerluse arhitektuuri, kus neli osapoolt — Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti LEADER Liit ja 26 kohalikku tegevusrühma — istuvad ühe laua taga partneritena. „Kodanikuühendused on meie süsteemis kaaskujundajad, mitte lihtsalt konsulteeritavad. Vahe on oluline. Konsulteeritavalt küsitakse arvamust pärast seda, kui eelnõu on valmis. Kaasloojana oled ruumis siis, kui eelnõud alles kirjutatakse,” ütles Kallas.

Ettekandes rõhutas Kallas, et Eesti LEADER-i üks olulisemaid, kuid sageli märkamatuks jäävaid alustalasid on tegevusrühmade territoriaalne järjepidevus. „Kakskümmend aastat on meie tegevusrühmad tegutsenud enam-vähem samades piirides, erinevalt mitmetest riikidest, kus need luuakse igal rahastusperioodil uuesti. Kohaliku usalduse ja teadmise ülesehitamine võtab aastaid, kuid selle võib hävitada nädalatega. LEADER-i kaarti võib kõrvalseisjale tunduda segane ja harjumatu, kuid selle taga on aastakümnete jooksul tekkinud sidemed ja koostöövõrgustikud” märkis ta.

Neli koostöölugu

Esimene koostöölugu keskendus multifondide läbimurdele. See sai alguse ligi kümme aastat tagasi, kui Eesti LEADER Liit külastas omal initsiatiivil erinevaid ministeeriume, et tutvustada LEADER-lähenemise võimalusi ka väljaspool maaelupoliitikat. Sotsiaalministeerium otsustas seejärel piloteerida ligi seitsme miljoni euro suurust programmi eakate inimeste hoolduse ja sotsialiseerumise toetamiseks LEADER-võrgustiku kaudu. Alates 2023. aastast rakendavad kõik Eesti tegevusrühmad edukalt ESF+ meetmeid.

Teine lugu puudutas lihtsustatud kulumeetodeid. Kallas kirjeldas seda kui filosoofilist nihet, mille juurutamine võtab aastaid: kontroll liigub otsuse-eelsesse etappi ning fookus nihkub ostudokumentidelt tulemustele. „Toetust ei anta tegevuse eest. Toetust antakse tulemuse saavutamise eest. Kui see mõtteviis omaks võtta, näeb kogu LEADER-projektitöö välja teistsugune,” sõnas ta.

Kolmas lugu käsitles 2023–2027 perioodi määruse koosloomist. Kuigi tegevusrühmade strateegiad olid juba valmis, võeti määrus vastu viimasel hetkel ning seda tuli kahe aasta jooksul muuta neli korda. Ministeeriumi valmidus määrust neli korda avada, tegevusrühmi kuulata ja muudatusi teha näitab just seda partnerluskultuuri, millest räägime. Mõnes riigis pannakse pärast seaduse vastuvõtmist uks kinni ja rakendajad peavad ise hakkama saama. Eesti hoidis selles küsimuses ukse avatuna.

Neljas lugu keskendus kriisidele reageerimisele. 2020. aastal suunati COVID-kriisis kannatada saanud maaettevõtete toetamiseks mõeldud vahendid LEADER-i olemasoleva raamistiku kaudu, sest sobiv struktuur oli juba olemas. 2023. aastal eraldas Siseministeerium vahendid Ukraina perede maapiirkondades kohanemise ja kohalike vabatahtlike toetamiseks — samuti tegevusrühmade kaudu.„Kriisis ei saa partnerlust nullist üles ehitada. See kas on olemas või seda ei ole. Meil oli see olemas,” ütles Kallas.

Euroopa mõõde ja eelseisev partnerluskava

Euroopa tasandist rääkides tutvustas Kallas Eesti LEADER Liidu rolli Euroopa LEADER-i ühenduse liikmena, mis esindab enam kui 2800 kohalikku tegevusrühma ning juhib praegu huvikaitset Euroopa Liidu eelarve, ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika üle peetavates aruteludes. ELARD-i peamine sõnum Brüsselile on, et LEADER-CLLD peab saama Euroopa Right to Stay strateegia keskseks elluviimismehhanismiks — selleks on vaja sihtotstarbeliselt kaitstud ressursse, mitmefondilist rakendamist ja kohalike tegevusrühmade laiemat rolli.

Eestis on LEADER Liidu hetke pingelisim töö riigi partnerluskava 2028+ ettevalmistamisel. „Meie analüüs tuvastas 50 reformiettepanekust 16 reformi, kus LEADER-võrgustik saab lisada selget väärtust.” ütles Kallas.

Ettekande lõpetas Kallas sõnumiga väljaspool Euroopa Liitu tegutsevatele osalejatele: „Ärge oodake täiuslikku õigusraamistikku. Alustage harjumusest. Üks kohtumine korraga. Üks ühine probleem korraga. Raamistik järgneb praktikale, mitte vastupidi.”

FAO õppevisiidi raames külastavad osalejad ka Tartumaa Arendusseltsi piirkonda ning külastavad kohalikke projekte.

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu