Veebinaril tutvustati üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ arenguid 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas veebinaril üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ täiendatud eelnõud. Kevadine avalik väljapanek tõi 724 tagasiside seisukohta, millest peaaegu pooled viisid planeeringulahenduse täiendamiseni. Planeeringu kehtestamine on kavas selle aasta novembris.

Ülevaate muudatustest andsid ÜRP koostamise projektijuht Anna Semjonova ja riigi planeeringute valdkonna juht Kadi Kaisa-Tarkiainen (MKM) ning konsultantide meeskonna juht Pille Metspalu (Hendrikson DGE planeeringu ekspertmeeskonna juht)). Planeeringu põhisuunad jäid samaks – peamine eesmärk on tasakaalustatud ruumiline areng ning valglinnastumise pidurdamine –, kuid sõnastused muutusid täpsemaks, ülesehitus loogilisemaks ja mitmed detailsemad küsimused suunati järgmistele planeerimistasanditele.

Mis muutus?

• Ruumipoliitika põhialused – kriisikindlus ja turvaline ruumiloome kirjutati põhjalikumalt lahti; mõiste „tihendamine“ asendati „kompaktse arenguga“; valmis eraldi maapiirkondade ruumilise arengu suuniste skeem.
• Maahõive hierarhia – ÜRP üks suuremaid uuendusi sai selgema sisu: tegemist on samm-sammulise otsustusprotsessiga, mitte piirangute kogumiga. Kasvupiirkondades on lähenemine rangem, kahanevates piirkondades võib olla põhjendatud paindlikum lähenemine.
• Julgeolek – elanikkonnakaitse (varjumine, evakuatsiooniteed, kriisitaristu) sai sisukamaks; riigikaitse harjutusalade käsitlus muutus paindlikumaks; teema seoti paremini asustuse, maastike ja liikuvusega.
• Asustusmudel – rollijaotust täpsustati (pealinn, regionaalsed linnad, piirkondlikud linnad, väikelinnad, hajaasustus); Tartu, Pärnu ja Ida-Viru linnastu iseloomustused muutusid sisulisemaks; toimepiirkonnad jäid analüütiliseks raamistikuks.
• Elukeskkond – valglinnastumise käsitlus täpsustus; rohevõrgustikku olulisi muudatusi ei tehtud, sest see on üldplaneeringutes juba täpsemalt lahendatud.
• Liikuvus – populaarseim tagasisideteema: rõhutati ühistranspordi rolli raudteeta piirkondades, rongipeatuste vajadust linnastutes ja liikumisviiside terviklikku lahendamist. Rahvusvaheliste lennujaamadena jäid kaardile Tallinn ja Tartu, regionaalsetena Kuressaare ja Kärdla.

Arutelust jäid kõlama

Osalejad soovisid, et elluviimiskavas oleks tugevamalt esil kohalike omavalitsuste roll ja regionaalsed kokkulepped. Küsiti ka maahõive paindlikuma lähenemise mõju kohta looduslikele aladele kahanevates piirkondades ning tehti ettepanek märkida kaardile üleriigilise tähtsusega puhkealad – viimast lubati kaaluda elluviimiskava täiendamisel. Selgitati, et mereala ÜRP-s ei dubleerita (kehtib 2022. aasta mereala planeering) ning et skeemkaardid on illustratiivsed, mitte täpsed ruumiotsused.

Mis saab edasi?

• Juuli lõpp – kooskõlastused ministeeriumitelt ja Eesti Linnade ja Valdade Liidult, arvamused kaasatavatelt osapooltelt
• August – tagasiside analüüs ja põhilahenduse koostamine koos kujunduse ja ingliskeelse tõlkega
• Sügis – põhilahenduse avalik väljapanek koos elluviimiskavaga, võimalus esitada arvamusi
• November – planeeringu kavandatav kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt

Veebinari salvestus, ettekanne ja tagasiside koondtabel avaldatakse ÜRP kodulehel riigiplaneering.ee/yrp.

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu