Eesti LEADER-projekt jõudis Euroopa maaelu tuleviku foorumil viie väljavalitu hulka
04.11.20263.-4. novembril 2026
Eesti LEADER Liidu esindajana osales Triin Kallas 3.–4. novembril Iirimaal Naasis kõrgetasemelisel maaelupoliitika foorumil „Euroopa maaelu tulevik“. Foorumi LEADER-näitusele valiti viie Euroopa projekti hulka ka Eesti oma: Pilistvere off-grid-võimekusega päikeseparki tutvustas Jane Kipper Võrtsjärve Ühendusest.
Foorumi korraldasid Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Iirimaa ja Euroopa Komisjon maaelupakti tugibüroo toel. Kahe päeva jooksul arutati, kuidas ELi järgmise eelarveperioodi (2028–2034) riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad maaelu toetavad. Teine keskne küsimus oli LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) koht pärast 2027. aastat.
Foorum tähistas ühtlasi 30 aasta möödumist Corki esimesest maaeludeklaratsioonist ja LEADERi 35. aastapäeva Iirimaal.
Pilistvere päikesepark Euroopa näitusel
Foorumi teisel päeval, 4. novembril, avati LEADER-projektide näitus. Oma töid tutvustasid kõik Iirimaa kohalikud tegevusrühmad ning viis väljavalitud tegevusrühma teistest liikmesriikidest. Valiku tegid Euroopa Komisjon ja eesistujariik Iirimaa.
Eestit esindas MTÜ Võrtsjärve Ühendus toetatud projekt „Off-grid-võimekusega päikesepark“, mille viis ellu Pilistvere Andrease kogudus. Näitusel esitles seda Võrtsjärve Ühenduse meetmespetsialist Jane Kipper pealkirja all „Pilistvere – väike kogukond, suur mõju“.
Päikesepark koos akusalvestiga valmis 2025. aastal. See varustab elektriga Pilistvere pastoraati, avalikku varjumiskohta, suvekööki ja noorte peetavat suvekohvikut Ingel. Elektrikatkestuse ajal hoiab süsteem kogukonnale olulised teenused töös. Projekti abikõlblik maksumus oli 27 298,20 eurot, millest LEADER-toetus 24 568,38 eurot. Toetus tuli Võrtsjärve Ühenduse strateegia meetmest „Kogukondade edendamine“.
Kogukond on tööd jätkanud: pastoraadist kujundatakse kerksuskeskus ja avalik varjumiskoht, mis teenindab umbes 925 elanikku 15 külas. Jätkuarendust rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Pilistvere näide sobis foorumi teemadega hästi. Ühes väikeses projektis on koos kogukonnaenergia, kriisivalmidus ja noorte ettevõtlikkus – just see valdkondadeülene mõju, mida esinejad LEADERi lisandväärtusena korduvalt esile tõid.
Esimene päev: ühest rahastamisraamistikust üksi ei piisa
Avapäeval oli fookuses integreeritud maaelupoliitika. Foorumi avasid Iirimaa maaelu- ja kogukonnaarengu minister Dara Calleary ning Euroopa Komisjoni volinik Michael McGrath.
OECD esindaja José Enrique Garcilazo rõhutas, et maapiirkonnad on erinevad ja ühesugune lahendus kõigile ei sobi. Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi direktor Mario Milouchev tutvustas tervikliku poliitikavastuse põhimõtteid. Nende hulka kuuluvad territoriaalsed rahastamisvahendid nagu LEADER ja CLLD ning maaelu osapoolte varajane kaasamine partnerluskavade koostamisse.
Jutuks oli ka komisjoni ettepanek suunata maapiirkondadesse 10% iga partnerluskava mahust. Tegu on läbirääkimistel oleva üldise maaelueesmärgiga, mitte LEADERile tagatud eraldisega.
Iirimaa tutvustas oma valitsusülest strateegiat „Our Rural Future 2026–2031“, milles on viis sammast ja üle 230 tegevuse. Flandria kirjeldas oma maaelupakti koostamist, kuhu visioonitöötubade kaudu kaasati üle 300 inimese.
Pärastlõunases paneelis kõlas läbiv hoiatus: rahastuse ühendamine ühte raamistikku ei taga veel sisulist koostööd. Euroopa Regioonide Komitee raportöör Radim Sršeň nõudis õiguslikult siduvat partnerlust ja kohalike tegevusrühmade kaasamist otsustamisse. Tema sõnul: kui sind ei ole laua taga, oled sa menüüs.
Töörühmade kokkuvõtetes rõhutati, et kogukonnad ei ole lihtsalt konsultatsioonide sihtrühm, vaid oma piirkonna eksperdid ja otsustajad. Rahastus peab toetama kogukonna visiooni, mitte seda asendama.
Teine päev: LEADER on protsess, mitte projekt
Teine päev oli pühendatud LEADERile ja CLLD-le. Padova ülikooli teadlane Elena Pisani meenutas, et LEADER on üle 30 aasta toiminud võrgustik, mida ei saa luua üleöö. Esimese perioodi umbes 200 tegevusrühmast on Euroopas saanud 2768. Pisani sõnul eristab LEADERit tavapärasest toetusskeemist see, et ta toetab kogu piirkonna arenguprotsessi, mitte üksikut ette määratud tegevust. Tema soovitus järgmiseks perioodiks oli investeerida sotsiaalsesse kapitali ja mitmetasandilisse valitsemisse.
Kogemuste paneelis jagasid oma lugusid Saksamaa, Läti, Iirimaa ja Rumeenia esindajad. Jutuks tulid kogukondade kriisivalmidus, kohalik ettevõtlus ja tegevusrühmade töötajate teadmiste hoidmine.
LEADERi tulevikust rääkis Euroopa Komisjoni esindaja Iwona Lisztwan. Komisjoni ettepaneku järgi jääb LEADER ühise põllumajanduspoliitika kohustuslikuks osaks. Säilib ka tegevusrühmade õigus koostada strateegiaid ja valida projekte. Samas ei näe ettepanek LEADERile enam ette eraldi reserveeritud minimaalset eelarveosa. Rahastuse maht sõltuks seega senisest rohkem liikmesriikide otsustest. Läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel alles käivad.
Ministrite ja võrgustike paneelis kordus sõnum, et kohustuslik LEADER vajab ka piisavat ja stabiilset rahastust. Euroopa LEADER-ühenduse ELARD esindaja Marion Eckardt võttis mitme fondi põhimõtte kokku lausega, et inimesed elavad kohtades, mitte poliitikavaldkondades.
Mida see Eesti LEADERile tähendab
Foorumilt jäi kõlama kolm sõnumit: LEADER peab jätkuma, sellel peab olema piisav rahastus ning kohalikud tegevusrühmad peavad saama arengut ise kujundada. Kuidas need põhimõtted ELi õigusaktidesse ja riiklikesse partnerluskavadesse jõuavad, otsustatakse lähiajal.
Eesti LEADER Liidu jaoks on olulisim järeldus, et LEADERi tulevikku kujundatakse praegu, mitte pärast õigusaktide vastuvõtmist. Kui ELi tasandil minimaalset eelarveosa ei tule, saavad määravaks Eesti enda valikud.
Sama tähtis on LEADERi mõju nähtavaks teha. Pilistvere päikesepargi jõudmine Euroopa viie näidisprojekti hulka näitab, et Eesti kogukondadel on, mida ette näidata.
Iirimaalt võtab nõukogu eesistumise üle Leedu. Maaelupakti tugibüroo koostab foorumi arutelude põhjal poliitikasoovituste dokumendi.