Kuremaal arutati, kuidas regionaalarengut suunata väheneva eelarvega

14.11.2026

10.-11- novembril

10.–11. novembril kogunesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) kutsel Kuremaale piirkondlike partnerite aruteluseminarile LEADER-tegevusrühmade, kalanduse tegevusrühmade, maakondlike arenduskeskuste (MAK/MARO) ja ministeeriumi esindajad. Kahe päeva jooksul arutati, kuidas suunata riigiplaani 2028–2034 vahendeid tasakaalustatumalt väljapoole Harjumaad ning kuidas ettevõtjate ja kogukondade tugi uuel perioodil toimima panna olukorras, kus raha on senisest oluliselt vähem.

Murdepunktis: raha jääb vähemaks

Seminari avanud REM-i asekantsler Sigrid Soomlais ütles otse, et oleme murdepunktis. Uuel rahastusperioodil alates 2028. aastast on piirkondade vajaduste katmiseks oluliselt vähem raha kui seni ning plaane tehes tuleb arvestada, et juurde seda ei tule. Tema sõnul võib olukorda võtta ka võimalusena astuda samm tagasi ja küsida, kas kõike saab jätkata samamoodi nagu seni ning kas keskenduda pigem inimestele, struktuuridele või muutustele, mida piirkondades saavutada soovitakse.

Seminari modereeris Kai Kalmann-Jotautas, REM regionaalarengu osakonna valdkonnajuht.

Riigiplaan ja regionaalne suunamine

Esimese teemaploki „Regionaalarengu suunamise võimalused riigiplaanis“ avas REM-i regionaalpoliitika osakonna nõunik Liis Palumets. Valitsus on 2026. aastal teinud riigiplaani kohta kaks regionaalarengu jaoks olulist otsust. Mais otsustati, et riigieelarvelised ja välisvahendid tuleb suunata regionaalselt tasakaalustatumalt väljapoole Harjumaad ning pöörata eraldi tähelepanu idapiirialadele. Septembris pandi REM-ile ülesanne sõnastada 2027. aasta augustiks riigiplaani regionaalse tasakaalustatuse eesmärk koos näitajate, sihttasemete ja rakendusmehhanismiga.

Palumetsa sõnul näitab regionaalse arengu tegevuskava 2025. aasta seire, et piirkondade arenguerinevused püsivad ning kõige teravamalt joonistub välja lõhe Harjumaa ja ülejäänud Eesti vahel. Suurimad erinevused on ettevõtluse arengus ja kõrgemalt haritud tööjõu kättesaadavuses. Kui enamikus valdkondades jõuab väljapoole Harjumaad elaniku kohta rohkem toetusraha, siis ettevõtlustoetused kipuvad minema sinna, kus ettevõtlus on niigi tugev. „Minu hinnangul on see võtmekoht,“ ütles Palumets.

REM-i ajakava järgi tutvustab ministeerium detsembri alguses teistele ministeeriumidele esmast nägemust, jaanuaris–veebruaris 2027 arutatakse regionaalne eesmärgistus ministeeriumidega läbi ning augustis 2027 esitatakse ettepanek valitsusele. Palumets rõhutas, et kui soovitakse teiste ministeeriumide meetmeid mõjutada, tuleb seda teha juba uue aasta esimestel kuudel – hiljem on suuri muudatusi järjest raskem teha.

Esimeses töötoas valisid laudkonnad regionaalarengu seisukohast olulisimad riigiplaani tegevussuunad ning tegid ettepanekuid neile regionaalsete sihttasemete või erisuste seadmiseks.

Arengulepped: piirkond, riik ja ettevõtjad ühe laua taga

Teist teemaplokki „Ettevõtlus ja kogukonnad – peamised vajadused“ alustas REM-i nõunik Rainer Eidemiller, kes tutvustas arengulepete mudelit. Arengulepe on maakondadeülene kokkulepe, mille koostamisse on algusest peale kaasatud piirkonna, ministeeriumide ja ettevõtjate esindajad. Tegemist ei ole haldusreformiga, vaid koostööpiirkondadega, mille piirid ei ole lukus. Seni on fookuses olnud ettevõtluskeskkond.

Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti arengulepped valmisid 2025. aastal, Lääne-Eesti leppe protsess on käivitatud. Eidemilleri sõnul on eesmärk tulla piloodist välja ja pakkuda 2027. aastal toimivat koostöömudelit üle Eesti, et arengulepped saaksid 2028. aastast sisendiks riiklike meetmete kujundamisele. Järgmise aasta algusesse on kavandatud ka õigusliku aluse analüüs.

Võrgustikud tutvustasid oma rolli

Seejärel said sõna piirkondlikud võrgustikud.

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku tegevjuht Marika Valter tutvustas MAK-ide tööd: arenduskeskused katavad kõiki maakondi, neis töötab kokku umbes 160 inimest ning kaks läbivat teemat on ettevõtlus ning vabaühendused ja kogukonnad. MAK-ide peamine sihtrühm on mikro- ja väikeettevõtjad nende stardi- ja kasvufaasis. Valteri sõnul ei konkureeri arenduskeskused LEADERi, kalanduse ega Kodukandiga, vaid täiendavad üksteist.

Eesti LEADER Liidu tegevjuht Triin Kallas küsis oma ettekandes „Kas maapiirkonnad on sarnased?“ ja vastas, et ei ole – Ruhnu põld ja Rae valla põld on planeeringu mõttes mõlemad hajaasustus, kuid elu nende ümber on täiesti erinev. Erinevusega saab tema sõnul toime tulla kahel moel: riik kirjeldab piirkonnatüübid ja kirjutab igaühele oma meetme, või riik seab eesmärgid ja reeglid ning meetmed kujundavad kohapeal inimesed, nagu teeb LEADER. „Eriti oluline on see praegu, kui raha jääb oluliselt vähemaks: siis tuleb seda võimalikult täpselt sihtida. Ja kõige täpsemalt sihivad need, kes on ise kohapeal,“ ütles Kallas.

Kallas tõi välja ka erinevuse regionaal- ja maaelupoliitika vahel: regionaalpoliitika küsib, kuidas tasakaalustada piirkondade arengut keskuste kaudu, maaelupoliitika aga, kuidas elada hästi seal, kus keskust ei ole. Need kaks ei asenda teineteist. LEADERi eripärana nimetas ta seda, et strateegia panevad kokku ettevõtjad, vabaühendused ja omavalitsused koos, tegevuspiirkond on maakonnast väiksem, nõu ja raha on ühes kohas ning ettevõtlus ja kogukond on ühes strateegias. „Me ei ela poliitikavaldkondades, vaid me elame kohtades,“ lisas ta ning rõhutas, et kakskümmend aastat kohapeal ehitatud usaldus ei ole eelarverida, mida saab ühest organisatsioonist teise tõsta.

Peipsi kalandusrühma esindaja Andri Plato rõhutas, et rannakalandus on toidujulgeoleku osa ja seda tuleks ka nii käsitleda. Kalanduspiirkondade puhul peaks lähenemine olema veealapõhine: püük, töötlemine, väärindamine, sadamad ja turism moodustavad terviku, mida on keeruline maakonnapiiride järgi tükeldada. Tulevikuteemadena nimetas ta ühistegevust, väärindamist, koostööd teadusega ja väikesadamate arendamist.

Teises töötoas kaardistasid laudkonnad ettevõtjate ja kogukondade peamised väljakutsed ning kavandasid tegevused nende lahendamiseks, lähtudes vajadustest, mitte organisatsioonide senistest ülesannetest.

REM-i meetmed: 43,6 miljonit kogukonna juhitud kohalikuks arenguks

Teisel päeval tutvustasid Helin Anton ja Kaire Luht ministeeriumi regionaalvaldkonna meetmeid riigiplaanis. Valitsuse esmase rahastusettepaneku järgi on kavandatud:

  • regionaalne ettevõtluskeskkond – 5 + 5 miljonit eurot;
  • kogukonna juhitud kohalik areng (LEADER ja kalandus) – 43,6 miljonit eurot;
  • säästva liikuvuse terviklahendused – 20 miljonit eurot;
  • KOV-ide avalikud teenused ja piirkondlik arendusvõimekus – 75 miljonit eurot;
  • KOV-ide kriisivalmidus – 30 miljonit eurot;
  • idapiirialade areng – 25 miljonit eurot.

Kogukonna juhitud kohaliku arengu 43,6 miljonist tuleb katta nii strateegiate ettevalmistamine, kohalike tegevusrühmade kohustuslike ülesannete kulu kui ka maapiirkondade, väikelinnade ja kalanduse fookusteemade elluviimine. Ministeerium tõi välja mitu lahtist küsimust: kas strateegiate ettevalmistamisega saab alustada 2027. aastal või alles 2028. aastal, kas kõiki kavandatud fookusteemasid on võimalik sisustada, kuidas piiritleda meetme sihtpiirkond järgmiseks kümnendiks ning milline rakendusmudel tagab tulemuse 2–3 korda väiksema eelarve juures.

Kolmandas töötoas, mida juhtis Tea Caeiro Batista, tegid laudkonnad ettepanekuid, milliseid ettevõtlust ja kogukondade arengut toetavaid tegevusi on mõistlik teha maakonna sees ja millised vajavad laiemat piirkondlikku koostööd, ning kuidas jaotada tegevused MAK-i meetme ja kogukonna juhitud kohaliku arengu meetme vahel.

Mida laudkonnad kaasa võtsid

Seminari lõpus andis iga laudkond lühikese kokkuvõtte. Mitmes grupis korrati sama tõdemust: esimesel päeval sõnastatud suured väljakutsed – lisandväärtuse kasv, oskustöö, ettevõtlusaktiivsus – ei mahu olemasoleva raha raamidesse ning tuleb teha valikuid. Kogukondade teemadel jõuti üksmeelele kiiremini kui ettevõtluse osas. Esile tõusid noorte kaasamine ja huvitegevus, mikrotoetused ning noorte kaasamine LEADER-strateegiate koostamisse. Jõgeva- ja Tartumaa laud nägi toidujulgeolekut läbiva teemana, mis seob kalanduse, põllumajanduse, noored ja kogukonnad.

Üksmeel valitses selles, et LEADER ja maakondlikud arenduskeskused teevad erinevaid asju ega dubleeri teineteist ning et koostööd tuleb teha rohkem. Lahtiseks jäid aga mitu suurt küsimust: kas Harjumaa on LEADERi sihtpiirkonnas sees või väljas, kas LEADER keskendub edaspidi rohkem ettevõtlusele või kogukondadele, milliseks kujunevad organisatsioonide rollid ning kuidas lahendada Peipsi kalanduspiirkonna küsimus nii, et järve ei tuleks mitmeks tükiks jagada. Mitu laudkonda märkis, et konkreetseid meetmeid on raske sisustada, kui laiem pilt riigiplaanist ja teiste ministeeriumide ootustest on alles ebaselge.

Moderaator Kai Kalmann-Jotautas kinnitas kokkuvõttes, et dialoog jätkub: LEADER-tegevusrühmadele, maakondlikele arenduskeskustele ja MARO-dele tulevad eraldi kaasamisüritused ning plaanis on ka ühiseid kohtumisi. „Mõned otsused on kindlasti vaja teha kiiremini, aga me ei taha asju ära otsustada ilma teid kaasa võtmata,“ ütles ta.

Seminari programm

Esimene päev, 10. november 2026

  • 11.05–11.30 I teema: „Regionaalarengu suunamise võimalused riigiplaanis“ – Liis Palumets (REM)
  • 11.30–13.00 Rühmaarutelu: „Millised tegevussuunad on tasakaalustatud regionaalarengu vaates olulisemad?“
  • 13.00–14.00 Lõuna
  • 14.00–15.00 II teema: „Ettevõtlus ja kogukonnad – peamised vajadused“ – Rainer Eidemiller (REM), Marika Valter (Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik), Triin Kallas (Eesti LEADER Liit), Andri Plato (Peipsi kalandusrühm)
  • 15.00–15.30 Kohvipaus
  • 15.30–17.00 Rühmaarutelu: „Millist tuge vajatakse ning millised tegevused aitaksid vajadusi katta?“
  • 18.00–19.00 Õhtusöök ja vaba aeg

Teine päev, 11. november 2026

  • 09.00–09.30 III teema: „REM-i regionaalse ettevõtluse ja kogukonnameetmed riigiplaanis“ – Helin Anton ja Kaire Luht (REM)
  • 09.30–10.30 Rühmaarutelu: „Ettevõtjate ja kogukondade tugi – kuidas see ühiselt toimima panna?“
  • 10.30–10.50 Kohvipaus
  • 10.50–12.00 Rühmaarutelu jätkub, laudkondade kokkuvõtted ja seminari lõpetamine

Ettekannete slaidid

  • REM-i ettekanded (Liis Palumets, Rainer Eidemiller, Helin Anton ja Kaire Luht, töötubade juhised) – slaidid
  • Marika Valter, Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik – slaidid
  • Triin Kallas, Eesti LEADER Liit: „Kas maapiirkonnad on sarnased?“ – slaidid
  • Andri Plato, Peipsi kalandusrühm – slaidid

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht