Eesti ühines 17 riigi üleskutsega kaitsta Euroopa regionaal- ja maaelurahastust

Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve läbirääkimistel on kujunenud kaks selgelt vastandlikku leeri. Kui kuus jõukamat netomaksjariiki nõuavad Euroopa Komisjoni ligi kahe triljoni euro suuruse eelarveettepaneku kärpimist mitmesaja miljardi euro võrra, siis Eesti ja veel 16 liikmesriiki hoiatavad, et kärped ei tohi tulla ühtekuuluvuspoliitika ega ühise põllumajanduspoliitika arvelt.

Saksamaa, Madalmaad, Austria, Taani, Rootsi ja Soome saatsid Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Iirimaale ühise kirja, milles nõuavad aastate 2028–2034 eelarvekava vähendamist „mitmesaja miljardi euro“ võrra. Nende hinnangul peavad kärpimisse panustama kõik eelarvevaldkonnad ning suurem osa rahast tuleks suunata Euroopa kaitsevõimele, konkurentsivõimele ja piiride kaitsele.

Sellele vastukaaluks pöördusid 2. oktoobril Iirimaa peaministri Micheál Martini poole 17 riigi juhid, nende seas Eesti peaminister Kristen Michal. Itaalia ja Rumeenia eestvedamisel koostatud kirjale kirjutasid alla ka Bulgaaria, Küpros, Horvaatia, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Hispaania. Riigid nõuavad, et ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika kogurahastus säiliks järgmises eelarves vähemalt kavandatud mahus.

Regionaalpoliitika ei ole mineviku kulu

17 riigi ühiskirjas rõhutatakse, et ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika ei ole aegunud toetusskeemid, vaid Euroopa integratsiooni alustalad. Need aitavad vähendada liikmesriikide ja piirkondade arenguerinevusi, tugevdavad siseturgu ning toetavad maapiirkondi ja vähem arenenud regioone.

Ühtekuuluvuspoliitika kaudu rahastatakse muu hulgas piirkondlikku ettevõtlust, avalikke teenuseid, ühendusi ja taristut. Põllumajanduspoliitika ei tähenda üksnes põllumajandustoetusi, vaid hõlmab ka maaelu arengut, kohalikke investeeringuid ja kogukondlikke lahendusi. Seetõttu tähendaks nende valdkondade kärpimine eriti suurt lööki piirkondadele, kus turutingimused üksi ei taga elujõulist ettevõtlust ega kättesaadavaid teenuseid.

Riigijuhid juhivad tähelepanu, et Euroopa Komisjoni ettepanekus vähenevad ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduse vahendid juba reaalväärtuses, kuigi ELi eelarve kogumaht suureneb. Täiendavad kärped ei muudaks nende hinnangul eelarvet nüüdisaegsemaks, vaid nõrgestaksid seda ning võiksid vähendada inimeste toetust kogu Euroopa projektile.

Kirja keskne sõnum on, et Euroopa uued prioriteedid – julgeolek, kaitse, konkurentsivõime, energiajulgeolek ja vastupanuvõime – vajavad täiendavaid vahendeid. Neid ei tohiks rahastada regionaalarengu, maaelu ega toidujulgeoleku arvelt.

Kaalul on ka kohaliku arengu võimekus

Kuigi LEADERit ja kogukonna juhitud kohalikku arengut ühiskirjas eraldi ei nimetata, puudutab vaidlus otseselt ka nende tulevikku. LEADERit rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika maaelu vahenditest ning kogukonna juhitud kohaliku arengu laiem kasutamine sõltub ka ühtekuuluvuspoliitika rahastusest.

Kui nende poliitikate kogumahtu vähendatakse, suureneb oht, et surve kandub edasi kohalikele arengumeetmetele. See piiraks maapiirkondade võimalusi toetada väikeettevõtlust, teenuseid, kogukondlikke algatusi ja kohalike strateegiate elluviimist. Seetõttu ei ole praeguse eelarvevaidluse keskmes ainult raha jagamine erinevate ELi poliitikate vahel, vaid küsimus, kas Euroopa suudab hoida elu- ja arenguvõimalusi kogu oma territooriumil.

17 riiki pakuvad kärbete asemel lahenduseks uusi ja õiglaselt kujundatud ELi omavahendeid, NextGenerationEU laenude pikemaajalist tagasimaksmist ning piiratud ja sihipäraseid ühiseid võlainstrumente strateegiliste investeeringute rahastamiseks. Samuti soovivad nad loobuda praegusest eelarvetagastuste ehk rebate’ide süsteemist ning arvestada liikmesriikide panuste määramisel nende erineva jõukuse ja tegeliku maksevõimega.

Iirimaa eesistumise järgmine läbirääkimisdokument kujundab aluse 15.–16. oktoobril toimuvaks Euroopa Ülemkogu aruteluks. Kuna seitsmeaastane eelarve vajab kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu, tuleb lahendus leida nii kärpeid nõudvate netomaksjate kui ka regionaal- ja maaelurahastust kaitsvate riikide vahel.

Allikad

• POLITICO, „EU’s net payers insist on ‘several hundred billion euros’ in budget cuts“, 29. september 2026.
• POLITICO, „17 countries join forces to oppose EU budget cuts“, 2. oktoober 2026.
• 17 ELi liikmesriigi juhi ühiskiri Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale, 2. oktoober 2026.

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu