Jõgevamaa külad – Kamari, Kääpa, Kuremaa – Arukate külade arenguprogrammis

Leader tegevusrühmad ei tegele vaid Leaderi meetme toetuste andmise korraldamisega, vaid olulisel kohal on ka erinevate koostöömudelite loomine, et elavdada maapiirkonna kogukonnaliikumist.  Üks selliseid on ka arukate külade programm. Arukad külad (inglise keeles Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Kõige lihtsamalt öeldes saab see programm anda tõuke nendele kogukondadele, kes soovivad senisest seltsitegevuse tasandilt astuda sammu edasi ja hakata pakkuma tulevikus erinevaid võimalusi oma kogukonna eristamiseks teistest. Teenuseid võib pakkuda nii oma kogukonna liikmetele kui külalistele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.

Programmis on 24 piirkonda üle Eesti ja Jõgevamaa Koostöökoja hoole all on programmiga liitunud Kamari, Kääpa ja Kuremaa külad. Ühiselt tõdetakse, et arenguprogrammi käigus valmiv  strateegiadokument ei ole midagi sellist, mille olemasoluta üks või teine asi tegemata jääks. Küll aitab see kindlamalt tulevikuks sihte seada. Seda enam, et intensiivse kogukonna kaasamise põhimõttel läbi viidud ja mentori juhitud lähenemine tegevuste planeerimises on loonud võimaluse süsteemselt  oma küla areng lähemas ja pikemas perspektiivis läbi arutada ja nendega innukamalt pihta hakata.

Kamari Haridusselts jõudis arenguprogrammis järelduseni, et külakogukonna elujõulisuse nimel on mõistlik liikuda tugevate ühiste traditsioonide juurutamise, kogukonnateenuste arendamise, piirkonna mainekujunduse ning teadliku turvalise ja keskkonnasäästliku elukeskkonna edendamise suunas. Maakeeli öeldes tähendab see seda, et haridusselts lükkas sel suvel käima Supifestivali, mille supikonkursil osales 10 erineva küla või sõpruskonna põnevat suppi ning piloottegevuse käigus puhub tuult kogukonnaköögi purjedesse kööki paigaldatud nutisein. Niimoodi laotakse tugevat vundamenti tulevaste supifestivalide ja muude toiduürituste tarbeks. Kamari Haridusseltsi esindaja Liia Lust: „See mõte on meil pikemat aega kerinud. Soovime hakata korraldama toidukoolitusi, õpiringe ja lastelaagrite toitlustamist ning kõige selle tarbeks on köögi arendamine otsene praktiline vajadus.“

Kääpa on Kalevipoja muistendite kaudu kõigile tuttav. Pealegi asub seal üks ja ainus Kalevipoja Koda muuseumi, seikluspargi ning mänguhooviga. Mida Kääpa kohta aga veel teada võiks, selle koondab Kääpa rahvas arenguprogrammi raames kokku konservatiivsel ja võimalikult paljudele lihtsalt ligipääsetaval viisil. Kalevipoja Koja esindaja Annika Oras usub nimelt, et vähem on rohkem: „Arukas ei ole alati „nuti“. Sisukas veebileht, mida peetakse tänasel päeval sotsiaalmeedia kõrval isegi juba konservatiivseks, on meie vajaduste jaoks parim lahendus – vajalik info stabiilselt ja kompaktselt koondatud ja keegi ei pea omama mingit kontot või alla laadima äppi selleks, et meie ajaloo, sündmuste või raamatukogu lahtiolekuaegade kohta infot hankida.“ Arenguprogrammi raames võeti lähtuvalt kogukonna vajadusest fookusesse noorte ettevõtlikkus, perede heaolu ja kogukonna koostöö läbi taaskasutuse. Noored vanuses 13-15 lükkasid käima minipannkookide kohviku ja piloottegevuse raames käivitatakse lisaks kõiki kolme suunda toetavale veebilehe loomisele ka taaskasutusele orienteeritud töötoad, mis külarahva erinevad põlvkonnad kokku toob ja kogukonna sidusust toetab.

Kuremaal elavad samuti arukad inimesed, kes teavad, et tark ei torma. Arenguprogrammis välja koorunud suunad – mugav ja atraktiivne avalik ruum, kutsuvad sündmused ning kogukonna huve teeniv turismiarendus – vajavad õnnestumiseks teadupoolest hoolikat läbimõtlemist. Sestap keskendub arenguprogrammi piloottegevus Kuremaal eeltööle, mis on vajalik asula tervikliku avaliku ruumi planeerimiseks. Ruumikavas soovitakse leida vastused küsimustele, kuhu oleks kõige mõistlikum ehitada uusi elamuid, et rohkem lastega peresid tuleks Kuremaale elama; kuidas leida tasakaalu kuurortasula vaikuse ja puhkajate soovide vahel; milliseid turismiteenuseid arendada ning millised võiksid olla tühjalt seisvate endiste mõisa- ja tehnikumihoonete uued funktsioonid.

Jõgevamaa arukates külades on veel palju muud, mille üle uhke olla. Küsisime kõigilt kolmelt kogukonna esindajalt ka seda, mida inimesed tavaliselt nende kandi kohta ei tea, kuid mis vääriks teadmist. Kamari üllatas uhke Õnneliku Kuke kujuga, mis meenutab Kamaris 35 aastat tegutsenud riikliku tõulinnukasvanduse aegu. Ühtlasi on ta ka aabitsakuke rollis, kuna haridusseltsi majas tegutses varem kool. Kääpa au ja uhkus on Kääpa jõgi, mis külast läbi voolab ning mida mööda jõuab hea tahtmise korral kanuudega lausa Peipsini välja. See on see jõgi, kuhu soolasorts kangelase mõõga ripakile jättis. Kuremaal on aga suisa nii, et kui just silmi kinni ei pane, ajab üks meeliülendav vaade teist taga, olgu siis veski juurest Palamuse poole või järve kaldalt üle vee. „Üks maastikuarhitektide õppejõud käis kunagi meil ja kiitis, et ilusam, kui Lõuna-Eesti kuppelmaastik. No külas viisakusest ikka tehakse komplimente. Küsisin, et miks. Vastus oli loogiline ja tabav – talumees ei jaksanud järsust kuppelmaastikust oma adraga üle ronida, ka traktoril jäi rammu väheks. Aga voored on laugemad. Ja kui sa nüüd mõtled, siis ega sealt Suure Munamäe tornist tuhkagi ei näe tõesti. Ühtlane mets ümberringi. Meil käid jala, siinpool ilus, sõidad rattaga, sealpool ilus… Kuigi Munamäel käin ka ikka aeg-ajalt meelsasti,“ võtab Kuremaa Külaseltsi esindaja Kaido Väljaots naerdes Kuremaa küla võlud kokku. 

Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Digilahendused ei ole ilmtingimata kohustuslik element, sest ka kogukonnateenused, taastuvenergia, ringmajandus on märksõnad, mis arukat küla iseloomustavad ja Jõgevamaa külad on vastavalt oma kogukonna vajadustele neid märksõnu kenasti tegudeks realiseerimas.

Huvi korral on võimalik heade näidetega mujal Euroopas tutvuda Euroopa arukate külade võrgustiku Smart Rural 21 veebilehel.

Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/

Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.