LEADER/CLLD pärast 2027. aastat: mida Euroopa Komisjon välja pakub?

NB! Tegemist on komisjoni ettepanekutega, mille üle nõukogu ja Euroopa Parlamendiga veel läbi räägitakse – lõplik õigusakt võib muutuda.

Põhisõnum

Komisjoni ettepaneku järgi LEADER/CLLD jätkub ka pärast 2027. aastat. Uues raamistikus liiguvad vahendid riiklikesse ja piirkondlikesse partnerluskavadesse (NRPP), kus kohalikud tegevusrühmad (KTRid) jäävad kohapõhiste lahenduste kavandajateks ja elluviijateks. Suurim muutus puudutab rahastust: LEADERi jaoks ei ole enam ELi tasandil kindlaks määratud miinimumosa.

Taustaks: LEADER on toiminud üle 35 aasta. Praegu rakendab strateegiaid üle 2600 KTRi, mis katavad ligikaudu 65% ELi maarahvastikust, ning KTRide liikmeid on kokku üle 120 000.

Mida LEADER/CLLD jaoks pakutakse?

Olulised on kaks määruse ettepanekut: Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) määrus sisaldab LEADERi erisätteid, NRPP määrus aga integreeritud territoriaalse arengu (sh CLLD) üldreegleid. CLLD ehk kogukonna juhitud kohalik areng on lähenemine, kus kohalikud avaliku ja erasektori partnerid kavandavad ja viivad ellu allpiirkondlikke arengustrateegiaid (NRPP määruse art 76); LEADER on CLLD nimetus ÜPP raames.

• Kohustuslikkus: LEADER on kohustuslik vähemalt nendes maapiirkondades, mida liikmesriik määratleb ebasoodsas olukorras olevatena; rahastuse olemasolul võib see katta ka laiema ala.
• Toetus põllu- ja metsamajandusele: ÜPP määruse art 18(3) võimaldab toetada nt ettevõtete asutamist, lisandväärtuse loomist, tegevuste mitmekesistamist (sh maaturism), otsemüüki ja innovatsiooni.
• Laiem maaelu arengu roll: art 18(4) tunnustab LEADERi panust maapiirkondade sotsiaalsesse, keskkonna-, digi- ja majanduslikku ümberkujundamisse ning sotsiaalse kapitali tugevdamisse.
• NRPP tööriistakast: art 74–75 näevad ette territoriaalse arengu vahendid ja integreeritud strateegiad, mis võivad toetada nt piirkondade atraktiivsust ja „õigust jääda maapiirkonda“, teenuseid, põlvkondade vahetust, kriisivalmidust ning rohe- ja digipööret.

Liikmesriike julgustatakse kasutama CLLD-d ka muudes valdkondades (sotsiaalne kaasatus, tööhõive, kalandus jm). Ühtse reeglistikuga NRPPdes peaks mitme valdkonna CLLD kavandamine olema lihtsam.

Kuidas LEADERit rahastatakse?

Praegu on vähemalt 5% EAFRD vahenditest LEADERile reserveeritud. Uues ettepanekus sellist miinimumi pole: iga liikmesriik otsustab ise, kui palju ta NRPP raames (väljaspool ÜPP sihtotstarbelist osa) LEADERile eraldab. Seega peab LEADER konkureerima kõigi teiste NRPP prioriteetidega ning läbirääkimistes osalevad lisaks põllumajandusministeeriumile ka teised ministeeriumid.

Kui palju „vaba“ raha on, sõltub riigist – seda näitavad allpool rohelised tulbad.

Graafik 1. ÜPP/ÜKP miinimumsummade osakaal iga liikmesriigi kogu toetuseraldisest (v.a Sotsiaalne Kliimafond ja laenud).

Rahastusmurede leevendamiseks tegi komisjoni president 2025. aasta novembris ettepaneku seada maapiirkondade sihtmärgiks 10% igast NRPP eraldisest (lisaks ÜPP ja kalanduspoliitika sissetulekutoetuse sihtotstarbelisele osale) ehk ligikaudu 48,7 miljardit eurot. See ei ole üksnes LEADERi jaoks, kuid võib hõlbustada arutelu LEADER/CLLD rahastuse üle.

Ettepanek säilitab LEADERi meetodi kõik elemendid ja KTRide ainupädevused: kohaliku arengustrateegia koostamine, kohalike osalejate võimekuse arendamine, läbipaistev projektivalik ja tegevuste valimine. Ükski huvirühm ei tohi otsustamist kontrollida. Säilivad ka innovatsioon, võrgustikutöö ja koostöö.

Lihtsustamiseks muutuvad lihtsustatud kuluvõimalused KTRide jooksvate kulude puhul kohustuslikuks; kuni 20 000 euro suurusi projekte toetatakse kindlasummaliste maksetega ning mittepõllumajanduslike maaettevõtete asutamisel võib kasutada kuni 100 000 euro suurusi kindlasummalisi makseid.

Praeguse ja kavandatava raamistiku võrdlus

Kuidas põhjendada LEADERi õiglast osa rahastusest?

Võti on näidata, et LEADERi lisaväärtus ulatub tavapärasest toetusskeemist kaugemale. Artikkel toob välja kolm omavahel seotud kasu:

• Sotsiaalne kapital – inimesed ja organisatsioonid õpivad üksteist tundma, usaldama ja koos tegutsema, mis lihtsustab järgmiste algatuste käivitamist.
• Kohalik valitsemine – otsused tehakse kohapeal ja avalikult; omavalitsused, ettevõtted, ühendused ja elanikud on ühe laua taga.
• Paremad projektitulemused – projektid on uuenduslikumad, sageli mitme partneri ühised, kaasavad uusi taotlejaid ja vastavad ainulaadsetele kohalikele vajadustele.

Pikema aja jooksul toob see kaasa uusi töökohti ja ettevõtteid, taaskasutusse võetud hooneid ja tugevama kohaliku identiteedi. Kui LEADER piirkonnast kaoks, võiksid aastatega loodud partnerlused ja võimekus hääbuda. Partnerlused annavad osalusvõimaluse ka noortele ja naistele ning võivad tugevdada kogukondade vastupanuvõimet, sh desinformatsioonile.

Näide – Kataloonia (Hispaania): koostööprojekt Gustum ühendab kõik piirkonna KTRid, et turundada kohalikke põllumajandus- ja toidutooteid koos turismi, gastronoomia ja väikekaubandusega. Peamine väärtus on koostöös: tootjad saavad paremaid hindu, uusi kliente ja püsivaid koostöösidemeid – tulemusi, mida üksikprojektide toetamine tõenäoliselt ei annaks.

Kuna maapiirkondade vajadusi (eluase, liikuvus, tervishoid, taastuvenergia, digitaristu, kriisivalmidus jm) on palju, tasub LEADERit suunata sinna, kus see annab suurima mõju: tegevustele, mis muidu ei toimuks, piirkonna olemasolevate ressursside ärakasutamiseks ja kohaliku võimekuse kasvatamiseks.

Leia veel näiteid ametlikust uuringust: Evaluation support study of the costs and benefits of the implementation of LEADER.

LEADER/CLLD laiemas NRPP kontekstis

• Astuuria (Hispaania): piirkondlik integreeritud maaelustrateegia (Astuuria maaelupakt) kasutab LEADERit ühe peamise rakendusmehhanismina; üle 25% piirkonna praegusest EAFRD eraldisest läheb LEADERile ning KTRid saavad lisaraha ka muudest poliitikatest.
• Iirimaa: KTRid on riiklike strateegiate (nt „Our Rural Future“) esmased elluviijad sotsiaalse kaasatuse, rohepöörde ja ettevõtluse vallas – eeldusel, et neil on piisavalt inim- ja tehnilist võimekust.
• Portugal: LEADER täiendab Pinhal Interiori integreeritud territoriaalset investeeringut (ITI), sidudes kohalikud algatused suuremate investeeringutega.
• Soome: hiljutine hindamine rõhutab KTRide ja piirkondlike asutuste koordineerimise väärtust sünergia loomisel.

Mitmefondilisest mitmevaldkonnaliseks CLLD-ks

LEADERi meetodit on aastate jooksul laiendatud ka ranniku-, kalandus-, regionaal-, sotsiaal-, haridus- ja tööhõivepoliitikasse. Seni on see olnud halduslikult keeruline, sest igal fondil (ERF, ESF+, EMKVF) on omad reeglid. Näiteks Tšehhis ühendavad KTRide strateegiad EAFRD, ERFi ja ESF+ vahendeid ning ka enamik Poola KTRe kasutab regionaal- ja sotsiaalfondide rahastust – teistes riikides on mitmefondiline lähenemine osutunud raskemaks.

Uues raamistikus on üks fond, mistõttu rõhk nihkub mitmevaldkonnalisele CLLD-le: üks kohalik arengustrateegia saab käsitleda mitut valdkonda ühtse programmeerimis-, rahastamis-, aruandlus- ja auditireeglistiku alusel. Näiteks võib maaturism tugineda kohalikule pärandile või kalandusele ning regionaalpoliitikast rahastatud kogukonnahoones saab korraldada mitmesuguseid sotsiaalvaldkonna tegevusi.

ELi maapiirkondade visioon ja maaelupakt toeks

ELi maapiirkondade pikaajaline visioon seab neli eesmärki – tugevamad, ühendatud, vastupidavad ja jõukad maapiirkonnad – ning kümme ühist sihti. Üha enam liikmesriike (nt Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Soome, Prantsusmaa) rakendab ka oma integreeritud maaelustrateegiaid, mis võivad suunata NRPPde kujundamist. Selles meetmete komplektis oleksid nii LEADER ja mitmevaldkonnaline CLLD kui ka täiendavad vahendid, mida on parem rakendada avalikul sektoril või muul territoriaalsel tasandil.

• ELi maapiirkondade vaatluskeskus – andmed demograafiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnasuundumuste kohta.
• Maaelumõju hindamine (rural proofing) – KTRid ja võrgustikud saavad anda tõendeid poliitikate mõjust maapiirkondadele ja teha parandusettepanekuid.
• Maaelupakt ja ÜPP võrgustikud – vastastikune õppimine, võrgustikutöö, head tavad, veebiseminarid, poliitikalaborid ja -ülevaated (nt ülevaade kogukondade võimestamisest maapiirkondade visiooni elluviimiseks).

Allikas: Rural Pact Support Office, „LEADER/CLLD after 2027: what is the European Commission proposing?“, maaelupakti kogukonnaplatvorm, 29.09.2026. https://ruralpact.rural-vision.europa.eu/news/leaderclld-after-2027-what-european-commission-proposing_en