Analüüs: riigiplaani esmane jaotus jätab LEADERi rahastusse 96,4 miljoni euro suuruse lünga

Eesti LEADER Liidu koostatud analüüs näitab, et Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi riigiplaani esimeses jaotusetapis on LEADERi rakendamiseks kavandatud 43,6 miljonit eurot. Seda on 96,4 miljonit eurot ehk 69% vähem kui Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taotletud 140 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsus kiitis riigiplaani läbirääkimiste mandaadi ja esmase jaotusettepaneku heaks 15. septembril 2026. Esimeses etapis jaotatakse aastateks 2028–2031 ligikaudu 5,5 miljardit eurot. Hilisemaks planeerimiseks jääb 703 miljonit eurot, mistõttu ei ole praegune jaotus veel kogu perioodi lõplik meetmepõhine eelarve.

Ametlikus mandaadis on märgitud, et 2031. aasta vaheülevaatusel suunatakse kogukondade võimestamisse lisaraha. Selle summa ja tingimused ei ole aga kindlaks määratud. Seetõttu räägib analüüs 96,4 miljoni euro suurusest esialgsest rahastuslüngast, mitte kogu perioodi lõplikust kärpest.

Praegune summa ohustab LEADERi võrgustiku järjepidevust

Kui LEADERile kavandatud 43,6 miljonit eurot oluliselt ei suurendata ega anta tegevusrühmadele usaldusväärset mitmeaastast rahastamiskava, satub ohtu kohalike tegevusrühmade üleriigiline võrgustik. Väheneda võivad tegevusrühmade arv ja võimekus ning kohalike taotlusvoorude maht ja regulaarsus.

„2031. aastal lubatud, kuid seni määratlemata lisaraha ei anna tegevusrühmadele kindlust alates 2028. aastast töö jätkamiseks. LEADERi minimaalne rahastusmaht kogu perioodiks ja etappide kaupa rahastamiskava tuleb kokku leppida juba riigiplaani koostamise käigus,“ ütles analüüsi koostanud Eesti LEADER Liidu tegevjuht Triin Kallas.

LEADER ei ole üksnes toetuste jagamise viis, vaid kogu Eestit kattev kohalik otsustus- ja rakendusvõrgustik. Selle kaudu otsustavad piirkonna ettevõtjad, omavalitsused ja vabaühendused ise, millised investeeringud ja algatused vastavad kõige paremini kohalikele vajadustele.

Regionaalpoliitika rahastus jääb alla minimaalse vajaduse

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi otsesesse regionaalpoliitika portfelli on esimeses etapis kavandatud 203,6 miljonit eurot. See moodustab ligikaudu 30% ministeeriumi taotletud 670,6 miljonist eurost ning 44% ministeeriumi enda hinnatud 460 miljoni euro suurusest minimaalsest vajadusest.

Praeguse perioodi regionaalmeetmete Euroopa Liidu toetuse maht on 440,8 miljonit eurot. Samal alusel võrreldes on esialgne erinevus 237,2 miljonit eurot ehk 53,8%. Võrdlus on siiski indikatiivne, sest osa uue perioodi rahastusest jaotatakse hiljem ning mõned regionaalse mõjuga tegevused liiguvad teiste ministeeriumide vastutusse.

Näiteks regionaalsete ettevõtlusinvesteeringute ja ettevõtlusalade rahastus liigub valdavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusse. Raha liikumine teise ministeeriumi eelarvesse ei tähenda automaatselt selle kadumist, kuid tekitab küsimuse, millised siduvad piirkondlikud eesmärgid ja vastutus selle kasutamisega kaasnevad.

Kui territoriaalseid sihttasemeid ei kehtestata, võib rahastus koonduda piirkondadesse, kus taotlusvõimekus ja turutingimused on juba tugevamad.

Maapiirkonna 10% sihttase ei asenda LEADERi eelarvet

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb vähemalt 10% riigiplaani vahenditest väljaspool kaitstud põllumajanduse ja kalanduse sissetulekutoetusi suunata maapiirkondade erivajaduste lahendamiseks. Eesti esimeses planeerimisetapis vastaks sellele ligikaudu 468 miljonit eurot.

Analüüs rõhutab, et maapiirkonna 10% sihttase ja LEADERi eelarve täidavad erinevaid ülesandeid. Sihttase näitab eri poliitikavaldkondade kaudu maapiirkonda suunatavat kogumahtu. LEADER tagab aga kohapealse otsustusõiguse, kogukondade osalemise ja toimiva rakendusvõrgustiku. Üks ei asenda teist.

Ka Maaelupakti koordineerimisrühm peab 10% sihttaset pigem miinimumpõrandaks kui piisava maaelupoliitika ülempiiriks. Euroopa maapiirkondades elab üle 30% elanikkonnast ning ligi 90% valdavalt maapiirkondade elanikest töötab väljaspool põllumajandust. Seetõttu peab maaelutoetus hõlmama lisaks põllumajandusele ka teenuseid, ühenduvust, kohalikku ettevõtlust, taastuvenergiat, kultuuri ja kogukondade arengut.

Raha tegelik sihtkoht peab olema jälgitav

Analüüs teeb ettepaneku kasutada maapiirkonna sihttaseme arvestamisel Statistikaameti linnaliste, väikelinnaliste ja maaliste asustuspiirkondade metoodikat. See võimaldaks jälgida, kuhu raha tegelikult jõuab, selle asemel et hinnata tulemust üksnes maakonna või kohaliku omavalitsuse keskmiste näitajate põhjal.

Väljapoole Harjumaad suunatud euro ei ole automaatselt maapiirkonna euro. Investeering võib koonduda piirkonna keskusse ja parandada regiooni keskmisi näitajaid, jõudmata maalise või väikelinnalise asustusüksuse elanike, ettevõtete ja teenusteni.

Seetõttu tuleb riigiplaanis iga maapiirkonna sihttaseme täitmiseks arvestatav kulu siduda toetuse saaja, tegevuskoha, kasusaajate ja mõõdetavate tulemuste asukohaga.

Eesti LEADER Liidu peamised ettepanekud

Eesti LEADER Liit peab vajalikuks:

• määrata LEADERile kogu perioodi minimaalne rahastusmaht ja etappide kaupa rahastamiskava;
• näha LEADERile ja kogukonna juhitud kohalikule arengule ette eraldi minimaalne rahastusosakaal;
• käsitleda 10% maapiirkonna sihttaset miinimumina ning jälgida selle tegelikku territoriaalset mõju;
• kehtestada kõigi ministeeriumide suure regionaalse mõjuga meetmetele siduvad piirkondlikud eesmärgid, seire ja selge vastutus;
• eristada riigiplaanis regionaalpoliitika üldist ruumilist tasakaalu ning maaelupoliitika sihitud mõju maalistele ja väikelinnalistele piirkondadele;
• rakendada meetmete kujundamisel süsteemset maapiirkondade mõju hindamist;
• kaasata riigiplaani sisulisse koostamisse kohalikud tegevusrühmad, maakogukondade esindajad ja kodanikuühiskond.

Riigiplaani meetmete täpsem väljatöötamine jätkub 2026.–2027. aastal ning kava on plaanis esitada Euroopa Komisjonile 2027. aasta sügisel. Seega on praegu otsustav aeg leppida kokku tagatised, mis kindlustavad rahastuse tegeliku jõudmise maapiirkondadesse ja LEADERi võrgustiku jätkumise.

Analüüsi olulisemad järeldused ja rahajaotus on esitatud ka interaktiivsel veebilehel „LEADER Eestis 2028–2034“. Täismahus analüüs on lisatud uudisele.

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu