Põhja-Harju Koostöökogu külad Aruka küla arenguprogrammis

25.08.2022

25.08.2022

Kaugelt Lõuna-Eestist tõrgub mõte kuidagi Tallinna lähedastest piirkondadest kirjutades kasutamast sõna külakogukond. Ent olgugi mastaabid suuremad, tänavad sirgemad, majad ehk suuremad ja elukvaliteet tunnustatud ja kohaste mõõdikute järgi kraadivõrra kvaliteetsem, kui kaugemal pealinnast, on ka pealinnalähedastel kogukondadel sarnased mured kui sada kilomeetrit siia või sinnapoole.

Ja miks see tegelikult mitte väga geniaalne tõdemus tähelepanu pälvib? Vastus on ehk juba natuke sisukam info. Nimelt osaleb piirkonna kodanikuühendusi, ettevõtjaid ja kohalike omavalitsusi ühendav katusorganisatsioon Leader tegevusrühm Põhja-Harju Koostöökogu kahe aasta vältel programmis Arukad külad (Smart Villages), mis on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.

Programmis on 24 piirkonda üle Eesti saanud võimaluse mentortoe najal oma küla tugevused ja nõrkused pulkadeks lahti lammutada ja siis konstruktiivsel viisil jälle kokku klappida. Põhja-Harju piirkonnas on tulemuseks kolme küla – Lubja, Uuesalu ja Neeme – valminud arengukava, mille järgi oma samme lähiaastatel seada, et elukeskkond saaks parem ja kogukondade tugevused parimas mõttes targalt ära kasutatud.

Mis siis on targad lahendused?

Lubja kandi rahvas Viimsi vallas on näiteks jõudnud järeldusele, et kõige arukam on pakkuda elanikule ja läbisõitjale istet. Pinki, kui päris täpne olla. Koos võimalusega lõõgastuda, stressi maandada ja haritud saada. Piloottegevuse käigus valmib prototüüp, mille raam on juba paigas – toekas istumisalune, mis esialgu jutustab Lubja küla loo läbi kahe aadliproua autentse kirjavahetuse. Seda nii raamatukapis käegakatsutaval kujul kui QR-koodi läbi nutiseadmes audiofailina Lubja Külaseltsi veebilehel. Esimene pink plaanitakse paigaldada Lubja klindiastangule. Ja et unistada tuleb ikka suurelt, siis miks ei võiks tulevikus olla ka Laidoneri mõisa territooriumil üks pink, mis räägib Laidoneri loo ja Kirovi vana kolhoosimaja õuel teine, mis avab vana Kirovi fenomeni, leiab Lubja Külaseltsi esindaja Annika Vaikla. Tõepoolest. Miks mitte. Arenguprogrammis paika sätitud eesmärki pakkuda elukeskkonda, mis väärtustab ajaloolist ja kultuuripärandit, teenib ettevõtmine kenasti.

Kui aga aadliprouade kirjavahetus ei tundu üleliia motiveeriv Lubja külla sattumaks, siis kogukonna sidususe vaimus ja pikendamaks tervena elatud aastaid, ikka stressivabalt ja lebo-rohkelt, saab külaseltsiga minna ka kogukonnamatkale ja süüa ehtsat lõkketoitu. Lubja külavanema Raimo Tanni sõnul keskenduvad matkad tavaliselt ühe konkreetse Viimsi küla ehk matka sihtkoha loole. Kulinaarsete saavutuste osas on külaseltsi järgmine eesmärk saavutada kartulite tuhas küpsetamise meistriklass. Supiga saavad juba kenasti hakkama.

Põhjakonna trepp Lubja külas. Foto: Erakogu

Aedlinnalaadses Uuesalus Rae vallas, mis on viimase 10 aasta jooksul elanike arvus ligi 100 elanikult 1050ni tõusnud, tegeldakse matkamisega vähem, kasvamisega rohkem. Nii küla mikro- kui makrosüsteemis ehk hoovide-õuede siseselt ja ka külana tervenisti. Kui midagi Uuesalu kohta meelde jätta, siis tegemist on ühe noorima registreeritud külaga Eestis, mille sündimust kirjeldab Uuesalu Külaseltsi esindaja Eduard Erkki Laur lühidalt ja konkreetselt – ebareaalne. Taiplikumad teevad siit juba ilmselt oma järeldused pannes ritta pealinna läheduse, aedlinna-laadse elukeskkonna ja kõrge sündimuse, et küllap see noortele peredele üks viljakas kasvulava on. Ja ega eksimisruumi väga polegi. Arenguprogrammis seatud sihid ja valitud piloottegevus on elanikkonna demograafilise profiiliga kenasti kooskõlas. Teades, kes naaberhoovis batuudil põrkab või kõrvaltänavast hilisõhtusele sörgile stardib, on tunne kahtlemata turvalisem (mistap uusasunike sulandumise soodustamise siht silme ees). Ja viimase aja kütusehindu arvestades on täiesti iseenesest mõistetav, et nii kõikide ülenejate kui alanejate logistika võiks ka Uuesalus veidi suuremal määral ühiskondlike trandulettide võimekusega toetatud olla, sestap ka toimivate ühistranspordiühenduste suund laual. Ja et noorsugu ei pane kasvamist pausile, on arenguprogrammi raames ühehäälse otsusega kõige targem esimesena võtta sihikule turvalisema elukeskkonna loomine. Kohalik kelgumägi ja külaplats saavad endale autonoomsed valgusallikad, mis kirjade järgi täidavad funktsiooni ka külmal ja pimedal talveajal. Erkki avaldab lootust, et külmakindlust saab testida ehk juba saabuval talvel, aga vähem paanikat põngerjate ja pimeduse pärast on sügisel juba kindlasti.

EV100 lipu heiskamine Uuesalus. Foto: Marko Koks

Esmakordselt Neeme kalurikülla jõudnu imestab sageli – mööda lõputut käänulist teed justkui ei kuhugi viiv tee jõuab lõpuks välja maalilisse pisikesse külakesse, kus olemas kõik eluks vajalik: kool, lasteaed, pood ja kohvik, restoran ja kõrts, raamatukogu, rahvamaja, sadam jne.

Tallinna südalinnast vaid napi 40 kilomeetri kaugusel asuvas külakeses, kus lõviosa elanikest moodustavad noored lastega pered, liigutakse mõtete ja tegudega selles suunas, et maagiline elukeskkond linnalähedases männimetsas poolsaare tipus oleks veelgi turvalisem ja ühtehoidvam. Eks Tallinna läheduse ja ahvatlustega tule siingi võistelda, ent ühe lahendusena külaelanike ühtehoidvuse suurendamiseks nägi külaselts külakino loomist. Mõttes on nii pühapäevased perehommikud kui ka filmiõhtud kogukonna igas vanuses inimestele. Neeme Rannavalve Seltsi esindaja Tõnu Vaheri sõnul andis arukate külade programmis osalemine külale võimaluse oma tugevused ja nõrkused, eesmärgid ja võimalused põhjalikult läbi mõelda ning valmis sai küla arengukava. Ja külakino hommikutel/õhtutel hakkavad üheskoos kindlasti ka mõtted lendama – arengukavast koorus välja suisa 17 ideed, millega küla unistuste elukeskkonnale ja nutikatele lahendustele veelgi lähemale liikuda.

Neeme küla. Foto: Erakogu.

Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Digilahendused ei ole seejuures ilmtingimata must be element – ka kogukonnateenused, taastuvenergia, ringmajandus on märksõnad, mis arukat küla iseloomustavad ja Neeme, Uuesalu ning Lubja näivad olevat arenguprogrammist võtnud vastavalt oma vajadustele maksimumi.

Huvi korral on võimalik heade näidetega mujal Euroopas tutvuda Euroopa arukate külade võrgustiku Smart Rural 21 veebilehel.

Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/

Põhja-Harju Koostöökogul on juba koostamisel ka uus arukate külade koostööprojekt 2022-2024, et haarata piirkonnast (Rae, Viimsi, Jõelähtme vallad) programmi veelgi enam külasid. Lisainfo: leaderph.eu.

 Artikkel on valminud LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames.